Rõivatootjad lihtsameelsed ka Euroopas!

Naiivsus ilmneb Kaarel Kilvitsa hinnangul selles, et Eesti rõivatootjad suurendasid aastatel 1995-2001 tootmist 18 ning ei järginud seega majandusühenduse tööstuse struktuuri muutumise üldisi tendentse. Teatavasti langes samal ajavahemikul tootmine Euroopa Liidu rõivatööstuses 24. Ka uued liikmed ei pääsevat majandusühenduse üldistest arengutest.

Siiski ei saa Eestit rõivatööstuse osas lugeda Euroopa Liidu uueks liikmeks. Nimelt kehtib juba aastast 1995 Eesti ja Euroopa Liidu vahel rõivaste ja tekstiiltoodete suhtes vabakaubandusleping. Seega ei tohiks liitumine Euroopa Liiduga küll põhjustada tööstusharus olulisi muudatusi, konkurents tugevneb hoopiski muudest ja üleilmsetest asjaoludest tingitult. Need on koguseliste impordikvootide tühistamine tekstiilikaubanduses vastavalt ATC lepingule 1. jaanuarist 2005, aga samuti WTO uues läbirääkimiste voorus kavandatav tekstiilikaubanduse täiendav liberaliseerimine. Euroopa rõivatööstuse positsiooni ülemaailmses konkurentsivõitluses peaks aga tugevdama nn Pan-Euroopa ja Vahemeremaade vabakaubandustsooni eelseisev moodustamine, aga samuti läbimurde saavutamine rõivatehnoloogias Euroopa Rõiva- ja Tekstiililiidu (EURATEX) ambitsioonika projektitaotluse realiseerudes Euroopa Liidu teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse 6. Raamprogrammist.

Veel. Euroopa Liidus loetakse rõivatööstust võtmesektoriks, eelkõige tootmise ja tööhõive seisukohalt ning tegeletakse selle valdkonna arenguga. See väljendub muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud tegevusplaanides tekstiili- ja rõivatööstuse konkurentsivõime suurendamiseks, aga samuti allhanketööde konkurentsivõime parandamiseks. Tegevusplaani prioriteetseid meetmeid toetatakse järgmisel viiel alal: tööhõive ja kutsealane koolitus, tootearendus, infotehnoloogial põhinevad menetlused, siseturu asjakohane toimimine, regionaalne areng.

Oh neid lihtsameelseid Euroopa rõivatootjaid!