- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,03%6 228,18
- DOW 30−0,3%44 275,08
- Nasdaq 0,08%20 429,78
- FTSE 1000,45%8 846,56
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,42
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,03%6 228,18
- DOW 30−0,3%44 275,08
- Nasdaq 0,08%20 429,78
- FTSE 1000,45%8 846,56
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia Grupi 2002/2003 majandustulemused
Eesti Energia nõukogu kinnitas oma 9. juulil 2003 toimunud koosolekul Eesti Energia Grupi 2002/2003 majandusaasta auditeeritud aruande.
---
Eesti Energia Grupi (edaspidi Grupp) jaoks kulges 2002/2003. majandusaasta oodatust paremini. Saavutatud tulemustes annavad olulisemat kaalu tunduvalt kõrgem eksport, Eesti majanduse üldine positiivne areng, äritegevuse kulude kontrolli all hoidmine ning efektiivne tootmine.
---
Grupp katab Eesti elektrienergia vajadusest nii tootjana, jaotajana kui ka müüjana ca 90. Grupi elektrienergia müük Eestis kasvas naturaalnäitajates eelmise majandusaastaga võrreldes 1,8, moodustades 5369 GWh.
Oodatust suurem kodumaine elektrienergia nõudlus rajanes soodsale majanduskeskkonnale. Head majandustulemust toetavaks teguriks oli oodatust suurem elektrienergia eksport ja transiit.
Kokku müüs Grupp 2002/2003 majandusaastal elektrit 6931 GWh. Soojuse müük suurenes keskmisest külmema talve mõjul 8,9, moodustades 2361 GWh.
---
Tänu oodatust kõrgemale energiamüügile kasvas realiseerimise netokäive eelmise majandusaastaga võrreldes 822 mln krooni võrra (16,8) 5721 mln kroonini. Grupi ärikasum enne kulumit (EBITDA) suurenes 535 mln krooni võrra (34,9) 2065 mln kroonini.
Ärikulud (v.a kulum ja väärtuse langus) kahanesid samal ajal 69 mln krooni (1,8protsendiline langus).
---
Hetkel kuum
2002/2003. majandusaastal investeeris Grupp materiaalsesse põhivarasse 3726 mln krooni, mis võrreldes eelmise majandusaastaga tähendas investeeringute hüppelist, 102,1protsendilist kasvu.
Peamine osa investeeringutest, 2119 mln krooni, läks Narva Elektrijaamade kahe 215 MW energiaploki renoveerimiseks.
---
2002/2003. majandusaastal andis Eesti Energia AS käiku kaks uut taastuvenergia allikatel põhinevat tootmisvõimsust. Linnamäe hüdroelektrijaama (1,1 MW) renoveerimisse suunati 30 mln krooni ja Virtsu tuuliku püstitamiseks 8 mln krooni. Tootmisvõimsuste töösseandmisega tõusti suurimaks taastuvenergia tootjaks Eestis.
Linnamäe jõujaam on mehitamata, selle töö jälgimine ja juhtimine toimub kaugjuhtimissüsteemi vahendusel Jaotusvõrgu juhtimiskeskusest.
---
Tarbijate elektrivõrguga liitumise ehitusse investeeriti 2002/2003 majandusaastal 260 mln krooni. Elektri tarbimise võimaldamiseks tehtavad investeeringud tulenevad riiklikest seadusaktidest, kus on sätestatud võrguettevõtja vastavad kohustused.
---
Eesti Energia Grupi 2002/2003. majandusaasta ärikasum oli 835 mln krooni. Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) moodustas majandusaastal 5,8 (eelmisel majandusaastal 3,5), mis on oluliseks sammuks Elektrituru seadusega sätestatud põhjendatud tulukuse saavutamise suunas.
---
Grupi auditeeritud puhaskasum oli 588 mln krooni. Majandusaasta lõpu seisuga töötas Grupis 9676 inimest, aastaga vähenes töötajate arv 353 inimese võrra.
Grupi majandusaasta algab 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil.
Allikas: www.energia.ee
Autor: ÄP
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele