Nimelt on osutunud enamuse Eesti taotlejate tiivad sadadesse miljarditesse kroonidesse ulatuvate innovatsioonirahade püüdmiseks enamasti lühikeseks ning ideelend liialt madalaks, räägivad programmide koordinaatorid otsekui ühest suust.
Eelstruktuurifondide Phare, ISPA ja SAPARDi võimalused kasutatakse seevastu enam-vähem ära. Samas on innovatsiooniraha kordades suurem ning selle taotlemisel puudub piirkondlik lagi. Näiteks võiks kogu Euroopa Liidu 5. ja 6. raamprogrammi ning oskustööliste koolitamist rahastava Leonardo da Vinci miljardid piisavalt heade projektide korral tulla Eestisse. Läbilöömiseks tuleb aga Eesti ettevõtjatel rinda pista kõigi teiste taotlejatega üle kogu Euroopa Liidu.
?Arendusprojektid on meie kõige suurem mure,? sõnas Leonardo programmi koordinaator Anne Hütt sihtasutusest Eesti Kutsehariduse Reform. Kui mullu ja tunamullu said Brüsselist positiivse rahastamisotsuse kokku neli Eestist teele läinud arendusprojekti, siis tänavu ei kiidetud heaks mitte ühtegi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kevadel käivitunud 140 miljardi kroonise mahuga Euroopa Liidu 6. raamprogrammi vastu tundis EASi Tehnoloogiaagentuuri (ESTAG) vahendusel huvi sadakond firmat, kuid tegelikkuses asus neist konkursside esimeses ringis väljapakutud 1,9 miljardile kroonile tormi jooksma vaid kümmekond.
Programmi eelkäijast, umbes 233 miljardi kroonisest 5. raamprogrammi eelarvest on ekspertide hinnangul Eestisse jõudnud 300?350 miljonit ning selgi puhul võib tulemus kujuneda samasuguseks.
ESTAGi kontaktisik väike- ja keskmise suurusega ettevõtete alal Argo Luik ütles, et ettevõtjate huvi euroraha vastu on olemas, kuid puudu jääb projektidest, mis ka rahastajaid huvitaks. ?Potentsiaali meil on, kuid aktiivsust mitte,? lausus Luik taotluste vormistamist kommenteerides. ?Võibolla leitakse ka, et on olemas alternatiivsed võimalused, näiteks taotleda raha EASist.? Viimasel juhul pole vaja aga pead murda, mis see üle-euroopaline või ülemaailmne uudsus on.
?Reaalsuses oli Eesti osalusega projektide edukuse määr ligikaudu 25, mis on ehk natukene madalam ELi keskmisest ning suuresti võrreldav kandidaatriikide keskmisega,? selgitas mõlemaid programme koordineeriva sihtasutuse Archimedes konsultant Tarmo Pihl. ?Eestlaste osalus projektides on sageli siiski veel liiga tagasihoidlik selleks, et projekti väljundid oleksid tajutavad otseselt Eesti majanduses.?
Eile haridusministeeriumile Leonardo kaudu praktikantide vahetamise kogemust tutvustanud ASi Tarkon personaliosakonna juhataja Mati Timmermann ütles: ?Täna on meil minu meelest projektikirjutajate põud, peaksime kiiremas korras neid koolitama.? Projektidega käib tema sõnul kaasas ohtralt bürokraatiat, kus projekti ohjamine võib selle kirjutamisest isegi raskemaks kujuneda ning ettevõtetele tõsiseks takistuseks olla.
Tarkonisse 1999. aastal tööle tulnud noor tehnoloog Ragnar Otsa õppis 2001. aastal kolm kuud Hamburgis, kuidas kasutada programmjuhtimisega tööpinke. Neljal järjestikusel aastal koolitas temaga sarnaselt end eurorahadega Saksamaal või Rootsis kokku üle 20 Tarkoni töötaja. Praktikareisid läksid maksma 300 tuhande krooni ringis ühe inimese kohta ehk ligikaudu kuus-seitse miljonit krooni.