Valitsus ei tohi asuda lihasõjas ühele poolele

Eesti lihatööstuste vahel lihasõja põhjustanud kondilihamassi kasutamine vorstide valmistamisel võidakse valitsuse poolt keelustada. Põllumajandusministeeriumis on valmimas vastav eelnõu, mille jõustumine lööks eeskätt Rakvere lihakombinaati, Talleggi ja Wõro Kommertsi.

Äripäev ei toeta Eestis kondilihamassi keelustamist, sest selle sammuga sekkub põllumajandusministeerium lihatööstuste konkurentsivõitlusse.

Põllumajandusminister Tiit Tammsaar tegelikult ei varjagi seda, et üle kogu maailma odavamate vorstide tootmisel kasutatava kondilihamassi keelustamise eesmärgiks on turukaitse. Lisaks osadele tööstustele mõjutab kavandatav piirang positiivselt ka seakasvatajaid. Võibolla soovib põllumajandusministeerium parandada viga, mis tehti odavale Poola sealihale tollide kehtestamisega. Tollid ei ole kohaliku seakasvatajate olukorda aidanud leevendada, sest Poola asemel tuuakse nüüd odavat sealiha teistest riikidest.

Toidukaupade turu ülereguleeritus ja turukaitsemeetmete kehtestamine muudab toidukauba tarbijatele kallimaks. Ministeerium ei peaks tarbijate eest otsustama, millist vorsti peab inimene sööma ja millist mitte. Mingi tooraine keelustamine on põhjendatud juhul, kui see on tarbija tervisele ohtlik. Kondilihamass ei kujuta aga inimeste tervisele ohtu. Tegelikult oli põllumajandusministeerium veel kevadel samuti seisukohal, et keelustamisel pole mõtet. Põllumajandusministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk ütles mais, et puhtast lihast vorst on väga kallis ja seetõttu pole ka õige piirata kondilihamassi kasutamist ning sissevedu. Nüüd on aga põllumajandusministeerium teinud oma suhtumises kannapöörde.

Lihasõja käivitumisel sümpatiseeris Äripäevale Valga lihatööstuse ning viie väiksema ettevõtte algatus, milles nad lubasid tarbijale, et ei kasuta oma toodetes kondilihamassi ning asusid oma tooteid turustama märgi Aus Kaup abil. Tekkinud diskussioon on andnud tarbijale infot erinevate toodete kvaliteedi kohta. Inimestel on poes nüüd lihtsam teha valikut. Kuna eestlaste sissetulekud suurenevad kiiresti, siis on pikas perspektiivis kindlasti edukamad need tootjad, kes jäävad tarbijale meelde kui kvaliteetsema kauba pakkujad. Keelustamisnõudega on aga kondilihamassi vastu võitlevad tööstused läinud üle piiri. Riigi roll lihasõjas peab piirduma sellega, et kontrollitakse toodete vastavust pakendil olevale toote koostist kirjeldavale sildile. Tootjatelt peab nõudma, et nad ei eksitaks tarbijat. Näiteks suutsid märgi Aus Kaup all tegutsevad tootjad suruda läbi nõude, et kondilihamassi sisaldavad tooted oleksid paremini märgistatud. Teine hea näide on tarbijakaitse möödunud aasta sügisel toimunud aktsioon mahlatootjate vastu, mille tulemusena selgus, et paljud importmahlad eksitavad oma pakendiga tarbijat.

Öeldakse, et maitse üle ei vaielda. Paistab, et ka põllumajandusminister Tiit Tammsaarele ei meeldi maitse üle vaielda ja ta peab kõige õigemaks osa vorstitooteid ära keelata.

Autor: ÄP