Eesti Liisinguühingute Liidu tegevdirektori Reet Hääle sõnul käibemaksumuudatus kapitalirendi arvestuses tõsine tagasilöök Eesti ettevõtluskliimale.
'Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektorina tunnen ma loomulikult muret tagasilöögi ees Eesti liisingturul, mis paratamatult leiab aset peale sellise seadusemuudatuse jõustumist, kuid palju enam panevad muretsema muudatused Eesti ettevõtluskliimas' kinnitas Hääl.
Reet Hääle sõnul ei omaks see, kui näiteks Nordea AB Eesti tütarfirma portfell kahaneks järgmisel aastal 10 protsenti, ilmselt põhjamaade suurima finantskontserni jaoks marginaalset tähendust. Eestis on liisingfinantseerimise kaudu tehtud investeeringutest 10 protsenti aga 1 miljard krooni, mis on investeeringute kogumahust Eestis arvestatav summa. 'Samas võib öelda, et see 10% ongi raha aegväärtus riigi jaoks, siis tekib aga küsimus kas riik peaks teenima kodanikke ja seeläbi ka ettevõtjate huve või vastupidi,' nentis ta.
Eesti Liisingühingute Liidu hinnagul on liisingfinantseerimine 10 aastat edukalt toiminud finantsinstrument, mis on tõestanud oma progressiivsust Eesti ettevõtlus kliima positiivsetes arengutes. Ka on investeeringud 20 miljardi krooni ulatuses arvestatav suurus ka EL mastaapides.
Artikkel jätkub pärast reklaami
'Rahandusministeeriumi poolt planeeritava seadusemuudatuse kohta julgen arvata, et liisingfirmadele muudatus tagasilöögi kindlasti annab, kuid selle tagajärjed pole kaugeltki nii tõsised liisingturule, kui Eesti ettevõtluskeskkonnale tervikuna,' kinnitas Hääl. 'Liising on asendamatu finantsinstrument väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning äsja asutatud ettevõtetele, kuna liisingfirma on vara omanik, siis ta ei nõua kliendilt täiendavaid garantiisid ja aastatepikkust krediidi ajalugu,' lisas ta. Liisingu ettevõtlust ergutav mõju avaldub just neis riikides, kus ettevõtlus on alles arengufaasis, kindlad ettevõtlussuunad väljakujunemata, alustavaid ettevõtteid palju, suurettevõtteid vähe (Eestis vaid kümmekond).