- OMX Baltic−0,53%295,57
- OMX Riga0,27%907,12
- OMX Tallinn−0,22%2 036,48
- OMX Vilnius−0,23%1 202,31
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,28%9 111
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,55
- OMX Baltic−0,53%295,57
- OMX Riga0,27%907,12
- OMX Tallinn−0,22%2 036,48
- OMX Vilnius−0,23%1 202,31
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,28%9 111
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kut?ma sepitseb riigipööret põhiseaduse abil
Kui president omal algatusel vähendab omaenda ametikoha volitusi, võite olla kindlad, et ta on paha peal väljas.
Ukrainas soovitab president Leonid Kut?ma asendada presidentaalne süsteem enda sepitsetud kummalise parlamentaarse süsteemiga. Kut?ma pole ootamatult pööranud usku, et parlamentaarne demokraatia on presidentaalsest parem, vaid soovib põhiseadust muuta üksnes selleks, et säilitada oma võimupositsiooni.
Praegu valitseb Kut?ma kõikvõimsa presidendina. Ta on volitatud peaministrit ametisse määrama ja vallandama, parlamenti laiali saatma ja oma dekreediga valitsema. Vägev Caesar peab seisma väljaspool süüdistusi. Kut?ma aga ei seisa. Vastupidi, Ukrainas pole pehkinud mitte põhiseadus, vaid president, keda süüdistatakse korruptsioonis ja ajakirjanike mõrvade organiseerimises ning keda teised maailma liidrid väldivad. Presidendina on Kut?ma groteskselt ebapopulaarne. Isegi Milosevici toetati Jugoslaavias enne tema langust rohkem. Seega teab Kut?ma, et ei saa loota oma järeltulija väljavalimisele ja soovib nõrga presidendi ja võimsa peaministriga ?parlamentaarset vabariiki?.
Kuid see parlament, mis tal mõttes mõlgub, on mutant, kus parlamentaarsete protseduuride fassaadi taga jätkub Kut?ma kontrolli all olevate kuritegelike klikkide autoritaarne juhtimine. Iga püüe Kut?ma valitsemisaega pikendada loob sellise poliitilise segaduse, et pole sugugi võimatu, et Ukraina läheb 1990ndate Valgevene ja Balkani diktatuuri ja kaose teed.
Õnneks pole lääne ja eriti Euroopa Liidu (EL) jaoks kunagi olnud paremat aega, et Ukrainat järsaku servalt eemale tõmmata. Kuigi Ukraina demokraatia säilitamine on esmajoones ukrainlaste töö, saab EL ukrainlastele praktiliste sammudega kinnitada, et neid ei lõigata Euroopast ära. Suuremeelne viisarežiim ja regionaalarengu fondide kasutamine Ukrainas on kaks võimalikku stiimulit.
Neid rakendades tuleb aga seada tingimuseks, et Kut?ma jätab põhiseaduse ja demokraatia rahule. EL ei peaks närvitsema Ukraina siseasjadesse sekkumise pärast. Lõppude lõpuks kõhkles EL mõned aastad tagasi vähe, kui pööras Austria tähelepanu sellele, et riigi demokraatiaga tuleb ettevaatlik olla. Isemeelne Kut?ma on palju rohkem ära teeninud, et Euroopa võtab tema suhtes midagi ette.
Samamoodi peab USA ettevaatlikult hindama Kut?ma otsust väed Iraaki saata. Ei sa olla, et Ameerika truudust demokraatiale saaks Ukrainas nii küüniliselt ära osta.
Ukrainas peaks valitsus, mis tõesti valitseda suudab, püüdma vastu võtta ELi seadusi ja normatiive täpselt niisamuti, nagu tegid ühinemiseks valmistunud riigid. See aitab puhastada süsteemi, kus valitsevad Kut?ma kuritegelikud semud. Ka põhiseadust tuleb reformida, kuid mitte võimu kantimiseks. Vaja on selget kontrolli valitsemise üle.
© Project Syndicate
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele