Eesti infotehnoloogia (IT) ja telekomiturg ootab algavalt aastalt suurt väljakutset, seda seoses Euroopa Liiduga liitumisega.
?Leedus kasvas pärast positiivset hääletustulemust IT-tellimuste maht neli korda,? kirjeldab Euroopa Liiduga liitumise mõju Eesti ühe juhtiva IT-firma AS Abobase Systems juht Tõnis Mäe.
Mäe sõnul avanevad Euroopa Liiduga liitudes võimalused, mida seni pole saanud kasutada. Näiteks teatud euroabiprojektides Aafrikas ja mujal saavad osaleda ainult Euroopa Liidu liikmesmaade ettevõtted. Praegu saavad Eesti IT-firmad kaasa lüüa vaid Eestiga seotud abiprojektides.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine suurem liikumapanev jõud seoses ELiga on struktuurifondide raha, millest samuti osa läheb IT-turule.
Mäe sõnul on Eesti IT-turu arengu võtmeküsimus see, kas suudetakse ühiselt tegutseda, ressursse koondada. Mäe firmade ühinemisi ette ei näe, küll aga jõudude koondamist suuremate projektide puhul. Sagedased on juhtumid, kus klient ise paneb eri firmadest talle sobiva grupi kokku.
Mäe ennustab Eesti tarkvaratööstuses tööjõu hinna langust, kui ressurssi efektiivselt ei kasutata. Näiteks on mitmel firmal tööjõukulu suurem kui müügikäive. Programmeerijate kõrge hind tulenes taasiseseisvumisjärgsest tormilisest IT arengust, kus töötajad maksti üle. Programmeerimise tunnihind tõusis kõrgemale, kui firmad olid suutelised toimetulemiseks maksma. Praegu on aga tekkinud olukord, kus konkurents turul on teenuste hinna alla toonud, tööjõukulu pole aga alla tulnud.
Turul on kadunud vajadus keskastmejuhtide järele. Puudu on aga koordinaatoritest ja projektijuhtidest, kes suudaks ELi tingimustes arenduskeskusi luues programmeerijaile tööd leida.
Eesti juhtiva IT- ja telekomifirma AS Elion juht Valdo Kalm näeb IT-turul väikest langust võrreldes ülejäänud majanduse arenguga. Eestis on telekomi ja IT osa majandusest 5, mujal Euroopa keskmiselt 2,5.
Selget langust näeb Kalm mobiilside hindades. Mobiiltelefonide kasutajate hulk peaks tuleval aastal kasvama 73 protsendini praeguselt 68?69 protsendilt, fikstelefonide kõnede osakaal väheneb. Euroopa Liiduga ühinemisel saab minna ühest võrgust teise nii, et vana number tuleb kaasa.
Mobiilside kõrval areneb jõudsalt fiksvõrgus interneti kasutajate arv. Tuleval aastal peaks internetikasutajate arv kasvama praeguselt 45 protsendilt 52 protsendile. Lairibainterneti ehk ADSLi kasutajate arv kasvas tänavu 70, tuleval aastal on kasv veidi väiksem. Internetiteenuste hinnatrend on langev.
Internetiteenuste osas näeb Kalm stabiilset kasvu. ?Kui sind pole internetis, siis aastal 2005 pole sind olemas,? lisab Kalm kerge muigega.
Autor: ÄP