Eesti Panga asepresident Märten Ross arvab, et tihti tehakse prognoosist püha lehm ja tähtsustatakse üle kahte-kolme numbrit, aga unustatakse, mis prognoosist järeldub.
2004. aastast rääkides on meil neli olulist küsimärki. Esiteks: kas võime loota, et välisnõudlus ning sellega ka eksport taastub? Juba kolm aastat oleme oodanud maailmamajanduse olukorra paranemist. Seni asjatult.
Teiseks: kas oleme kindlad, et konkurentsivõime paraneb ning tugev sisenõudlus ei tekita liigset palkade ja hindade tõusu? Siseneme juba kolmandasse aastasse, kus sisenõudlus on väga tugev ja aina kasvav. See aga paneb surve palkadele, samas on ka investeeringute maht kokkuvõttes piiratud. Jääb küsimus, kas me ei allu liialt inertsile, kas me ei alahinda oma probleeme.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolmandaks: kas investeerimiskindlus püsib ikka kõrgemal sisemaisest säästust, eraisikute võlakoormuse kasvu näitel? Riik paneb ka 2004. aastal euroraha toel investeeringutele juurde, kuid kas erasektor on investeerimistingimuste osas ka jätkuvalt sama optimistlik?
Neljandaks: kas välisinvestorite usaldus meie majanduse vastu ikka püsib? Eestit peetakse päris heaks investeerimisobjektiks, kuid ajalugu näitab, et kapitalivood võivad olla vägagi volatiilsed.
Nii et meie prognoosides on umbes 60 protsenti julgustavaid märke, 40 protsenti paneb analüütikud nihelema.
Maailma finantsturgudel on ootused stabiliseerumas. Võiks eeldada, et kui eurotsoon tugevneb, siis ka meil majanduskasv suureneb. Kuid kas me oleme konkreetsel positsioonil, et sellest kasvust Euroopas kasu saada? Samas ? muretsemiseks ei tundu väga põhjust olevat, meie eksporditööstus on ka selles nõrgas olukorras edukalt hakkama saanud. Ettevõtjad on suhteliselt optimistlikud ja usuvad, et suudavad väliskeskkonna paranemisega kaasa minna. Samas on sisenõudlus nii tugev, et see on juba söömas ära ressurssi ekspordisektorist.
On alust mõõdukaks optimismiks. Eeldame, et majanduskasv jääb 2004. aastal 5?6 protsendi vahele ja jooksevkonto defitsiit väheneb.
Tahaks rõhutada, et riigieelarve poliitika mängib nõudluse-pakkumine tasakaalus hoidmisel väga olulist rolli. Õnneks on eelarve tasakaalus ja enam-vähem mõistlike eeldustega. See on ka täiendav argument välisinvestorite usalduse säilitamiseks. Me peame ualdusväärselt liikuma rahaliidu poole ja võimalikult kiiresti võtma kasutusele ühisraha. Peame olema selleks valmis, kuid see ei ole lihtne ettevõtmine.
Finantssektoril on tasakaalu säilitajana keskne roll. On meie kõigi huvides, et intressid oleksid madalad ning pank ei küsiks laenu andmisel palju rumalaid küsimusi, kuid raha peaks olema defitsiit. Erasektoris ei saa ainsaks eesmärgiks olla investeeringute maksimeerimine, mingil hetkel peab hakkama ka tagasi tootma.