Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tehing peab vastama maksuseaduse loogikale
Küsimus oli selles, et kuidas on võimalik, et aktsiad kuuluvad tehingu tulemusel füüsiliste isikute asemel juriidilistele isikutele, aga füüsilistele isikutele ei ole seoses võõrandamisega mingeid kohustusi tekkinud. Antud teemat reguleerivad maksukorralduse seaduse paragrahvid 83 ja 84, mis räägivad teeseldud tehingutest ja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingutest.
Maksuamet rakendab eeltoodu sätteid siis, kui tekib kahtlus, et teatud tehingu vorm ei lähe vastavusse selle majandusliku sisuga ja seega ei ole vastavuses ka mõne maksuseaduse loogikaga. Tulumaksuseaduse loogika (ka selles osas, mis puudutab ettevõtte tulumaksu, s.h ka dividendide maksustamine) seisneb selles, et kasumit ei maksustata juhul, kui see ei välju ettevõtlusest.
Maksuameti praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus füüsiline isik kinkis endale kuuluvaid aktsiaid endaga seotud juriidilisele isikule (või on müünud neid soetamishinnaga). Seejärel hakkas see raha uue omaniku arvelt vaikselt kaduma ja lõpuks jõudis endise omaniku (füüsilise isiku) kätte. Sel juhul oli põhjendatud ka tehingute majandusliku sisu tõlgendamine, milleks oli kasu saamine osaluse võõrandamisest füüsilise isiku poolt, ent sellega seonduva maksukohustuse vältimine.
Juhul kui aga raha oleks jäänud ettevõtlusesse, oleks see vastavuses tulumaksuseaduse loogikaga ja maksustamist ei oleks toimunud.