Virtuoosne autorikaitseäri

?Segased ja problemaatilised,? ütleb kunstiteadlane ja autorite ühingu liige Hanno Soans ühingu rahaasju kommenteerides. ?Kõik saavad aru, et see ühing neid petab, aga energiat selle asjaga tegelemiseks vaevalt et leidub.?

Kunstnik Mall Nukke astus EAÜst sel kevadel välja, sest ühingu esindusleping oli tema jaoks ahistav. Nimelt tõttas ühing kohe, kui kuskil väljaandes ilmus mõni Nukke teose repro, väljaandelt autoritasu sisse kasseerima. Kunstnik nägi aga hea meelega, et tema teostest saavad aimu ka inimesed, kes muidu ehk näitustel ei käigi. ?Mina ei saanud enam midagi otsustada, kelle käest nad võtavad tasu, kelle käest mitte,? räägib Nukke. ?Minu jaoks oli autoritasust olulisem just reklaam, mida ajakirjad, ajalehed või muud väljaanded minu teoste pilte avaldades mulle tegid.?

Nukke räägib, et ta sai ka mingeid rahasummasid, kuid tal polnud õrna aimugi, kui palju ühing küsis väljaande käest, kus Nukke pildid ilmusid. ?Tegelikult makstakse autoritasusid üsna meelsasti ka siis, kui sa EAÜ liige pole,? lisab Nukke. ?Tuleb lihtsalt küsida.?

Seevastu ansambli Justament liige Jaan Elgula on ühinguga rahul, kuigi rahajagamise süsteemist ei saa temagi aru. ?Olin täitsa ?okis, kui nad mulle raha üle kandsid,? kirjeldab Elgula. ?Nagu maast leitud raha.?

Elgula räägib, et hiljuti laulude autorluse eest ühingult saadud 14 000 krooni oli üldse esimene kord, kui ta autorite ühingu kaudu mingit autoritasu sai. Kõvemad mehed, nagu näiteks ansambli 2 Quick Starti liikmed ja laulude autorid, teenivad Elgula teada aga sadu tuhandeid kroone aastas. ?Ma ei tea küll, kuidas autorite ühing raha jagab, aga süsteem töötab,? lisab Elgula.

Praeguseni pole EAÜd kunagi keegi auditeerinud, ainsaks kontrollorganiks on oma revisjonikomisjon. Seda juhib Tallinna juriidiliste isikute maksuametis teenindusosakonna vanemspetsialistina töötav Tajo Kadajas, kelle suhtes on Tallinna linnakohtus käimas protsess, kus meest ühe kaasosalisena süüdistatakse riigile ligi 5 miljoni kroonise kahju tekitamises.

Siiski on EAÜ tegevdirektori Kalev Rattuse sõnul kavas järgmisest aastast audiitorkontrolli rakendada. ?Maksuseadused on nii keeruliseks läinud, et peaks olema ka väljastpoolt audiitor, et ei tuleks jälle maksuamet,? põhjendab ta.

Et EAÜ ikka raha autoritele õigesti jagaks, sellel hoiavad autorid Rattuse sõnul ise silma peal. ?Staarid teavad väga täpselt, kui palju nende lugusid mängitakse,? ütleb Rattus. ?Kui mõni kuu on summa väiksem, siis nad helistavad ja küsivad kohe.?

Eesti Autorite Ühing toimib kui maksukoguja ja pank. Ta korjab ettevõtjatelt kümneid miljoneid kroone teoste esitamise eest ja paigutab suure osa sellest autoritele väljamaksmise ootel deposiiti finantstulu teenima.

Ükski väline jõud ühingu rahakeerutusi ei jälgi ning isegi ühingu liikmed ei saa aru, mismoodi täpselt rahajagamine käib.

Eelmisel aastal laekus litsentsitasudena 40 miljonit krooni. Sellest 20 miljonit seisis aasta lõpu seisuga deposiidis ning intressitulu kogunes aastaga ligi miljon krooni. See makstakse välja autoritele, sealhulgas ühingu liikmetele. Nii tegutsedes käitub mittetulundusühinguna registreeritud EAÜ nagu tavaline äriühing, mitte tulu mittetaotlev asutus, minnes vastuollu mittetulundusühingute (MTÜ) seaduse esimese paragrahviga. See keelab teenitud kasumit oma liikmete vahel jagada.

?Intressitulu jagatakse autorite, sealhulgas ka meie liikmete vahel,? kinnitab Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) tegevdirektor Kalev Rattus.

Ühingu revisjonikomisjoni juhi Tajo Kadajase teada makstakse kord aastas toetussummasid ühingu pensioniealistele liikmetele. ?Võib-olla tehakse seda intressitulude arvel,? oletab Kadajas.

Rattus põhjendab autoritele kuuluva raha deposiidis hoidmist sellega, et raha laekumisest kuni Eesti autorile väljamaksmiseni kulub andmete töötlemisele 3?4 kuud, välismaistele autoritele makstakse autoritasusid kord aastas. Seni peab raha kuskil deponeerima.

Tajo Kadajasel on Tallinna linnakohtus pooleli kohtuasi, kus meest süüdistatakse ametialases lohakuses. Väidetavalt korraldasid maksuametis osakonnajuhina töötanud Kadajase alluvad mõned aastad tagasi võltsaitud dokumente kasutades käibemaksupettuse, mille tulemusena riigil jäi saamata ligi 5 miljonit krooni.

?Mina pole selle kohtuasjaga tegelikult seotud, mind süüdistatakse alusetult,? räägib Kadajas. ?Mul oli tol ajal 31 alluvat ning ma ei suutnud ju korraga kõikide kõrval seista, et jälgida, mida nad teevad.?

Kadajase sõnul tuli dokumentide võltsimise lugu välja hoopis pankade ja rahapesu tõkestamise kontori kaudu.

Protsess ise on mahukas, ka kohtualuste hulk on Kadajase sõnul suur. ?Alalõpmata on keegi haige ja sellepärast on asi veninud,? räägib Kadajas. ?Septembri alguses toimunud istungil sain ma ka esimest korda suu lahti teha, et end kaitsta.?

EAÜ revisjonikomisjoni juhib Kadajas juba mitu aastat. ?Raamatupidaja võimeid mul küll pole, kuid bilansi võtan ikka õigetpidi kätte,? ütleb ta. ?Meie (revisjonikomisjoni ? toim.) ülesanne on kord aastas kontrollida EAÜ rahaasju nii palju, kui oskame.?

Maksuametnikel pole küll lubatud pakkuda raamatupidamise ja maksukonsultatsioonide alaseid teenuseid, kuid see nõue ei laiene raamatupidamise korraldamise üle järelevalvet teostava organi liikmetele.

Revisjonikomisjoni liige või esimees ei vastuta raamatupidamise korraldamise eest ning ei saa ka raamatupidamise korraldamist mõjutada, seega ei saa maksuameti hinnangul rääkida ka ametnikueetika vastu eksimisest. ?Me ei saa keelata maksuametnikul oma vabast ajast tegeleda mittetulundusliku tegevusega,? teatab maksuamet. ?Ka ei ole Kadajase praegune töökoht Tallinna juriidiliste isikute maksuameti teenindusosakonna vanemspetsialistina (sisuliselt maksukonsultandina) mitte kuidagi seotud EAÜ üle administratiivse kontrolli teostamisega.?

Praegu palju ka Kait Tamraga koos laulev Tajo Kadajas on lauljana tegutsenud paar aastakümmet.

Tema bänd Meie oli 1970ndatel üks esimesi eksperimentaalrockbände Eestis. Hiljem ansambliga Noor-Eesti sai Kadajas tuntuks lauluga ?Ühes väikeses Eesti linnas?. Kadajas on ise ka laule kirjutanud, nagu ?Kas sina hõikad?? (Viivi Luige sõnadele) ja ?Kuldne tee?.

Mittetulundusühingu kohta jõukalt toimetavale EAÜ-le kuulub Tallinnas vaikses ja kesklinna lähedases elurajoonis kahekorruseline büroohoone, kus jagub ruumi ühingu ligi paarikümnele töötajale. Palgadki pole ühingus just väiksed ? eelmisel aastal said 20 palgalist töötajat keskmiselt ligi 10 000 krooni kuus palka. Ühingule kuulub ka kaks sõiduautot: Mazda 323 ja Subaru Legacy. Eelmisel aastal kulus 41 miljoni kroonise käibe juures ühingu kontori ülalpidamiseks 5,7 miljonit krooni.

EAÜ kogub lepingute alusel tasu kontserdikorraldajatelt, baaridelt, kohvikutelt, klubidelt, kauplustelt jne.

Tallinnas on autorikaitse ühinguga lepingu sõlminud ca 400 baari ja sama palju kauplusi, ülejäänud Eestis on püsilepingud EAÜga ligi 2000 muusikat mängival ettevõttel. EAÜ-l on 1800 liiget.