Veeparadiis omas kodus

Arhitektuuribüroo Kolde Grupp arhitekti Indrek Allmanni sõnul tuleb esimese asjana basseini projekteerimisel arvestada ruumi ventilatsioonisüsteemi (vee ja ruumi temperatuur, niiskustase) iseärasustega. Teiseks tuleb selgeks teha oma nõudmised basseinile kuju, suuruse ja varustuse suhtes.

Basseinitehnika ASi juhi Priit Nõmmeotsa sõnul eksitakse basseinide ehitusel kõige sagedamini projekteerimisel ja arhitektuursetes lahendustes. Inimestel pole lihtsalt head ettekujutust tehnilistest üksikasjadest. Teiseks ei arvestata sisekliima kujundamisel asjaoluga, et basseiniruumis toimub intensiivne aurumine, mida on vaja kuivatada. Allmann soovitab eraldada veemõnude ruum teistest ruumidest kas või teisaldatava klaasseinaga, et ära hoida veeauru kahjulikku mõju eluruumidele. ?Teisalt ei tasu basseini soojustamisel kokku hoida mõnda tuhandet krooni. Võidakse arvata, et mis soojakadu seal sügaval maa sees on, kuid võin öelda, et see tasub siiski ära,? selgitab Allmann.

Sageli ei arvestata, et ilu ja tehnika ei käi käsikäes. Maast laeni klaassein võib tunduda väga kena vaadata, kuid selleks, et see ka talvisel ajal kuiv ja ilus seisaks, on vaja korralikke tehnilisi vahendeid.

Basseinides kasutatakse erinevaid lisaseadmeid: massaažiaparaate, koski, vastuvooluseadmeid, liumägesid. Ühesõnaga kõike võimalikku, mis seotud veemõnude ja veega. Tavalisimad lisaseadmed, mida soovitakse, on vastuvoolu- ja massaažiseadmed, tutvustab Andrus Rints, Basseiniekspert OÜ projektijuht. Massaažiaparaadid paigutatakse tavaliselt basseini ühte nurka, kuhu on tehtud ka lamamisnurk ja istekoht. Madalamas vees on mõnus veemassaaži nautida.

Allmanni sõnul on lisaseadmete osas teatud ohud. Näiteks tuleb basseini veekose planeerimisel arvestada võimaliku müraga. Seetõttu peab kosega ruumis olema keskmisest kõrgem akustiline helisummutus. ?Oma kogemuste põhjal võin öelda, et ilma summutamiseta muutub ruum kose töötamise korral väga mürarikkaks ja väsitavaks. Mis on vastupidine soovitavale veemüha rahustavale toimele. Sama lugu on ka purskkaevuga, mis mõnele mõjub rahustavalt, teisele aga võib pidev pladin närvidele käia,? tõdeb arhitekt.

Basseiniruumi helisummutamiseks on Allmanni sõnul mitmeid võimalusi, näiteks helisummutavate materjalide paigutamine lakke ja seintele. Parim helisummuti on lisaks paigaldatavatele materjalidele mööbli ja ruumi üldise planeeringu koosmõju. Kandiline ruum iseenesest on kõlakoda, ruumile soppide ja liigendatuse andmine muudab palju ja lisab ruumile omapära.

Rintsi sõnul soovitakse nii nelinurkseid kui ka vabama vormiga sisebasseine. Ujumiseks soovitakse ristkülikukujulisi pikki ja kitsaid basseine, mille optimaalne suurus on 5 × 3 m või 7 × 3 m. Väiksematesse basseinidesse saab ujumise tarvis lisada ka vastuvooluseadmeid. Allmann on projekteerinud eelkõige vabama vormiga basseine, kuigi soovitakse ka nelinurkseid. Basseini kuju ja suurus oleneb pere soovist ning laste vanusest. Mõned eelistavad 25 m pikkust kitsast riba, mis on kui ujumise trenažöör. Kui aga tahetakse rohkem lõbustuskohta, siis valitakse vabam vorm, mis sobib rohkem kokku ettekujutlusega veekogust, räägib arhitekt.

Keskmine basseiniruum on Allmanni sõnul 50?60 m2. Kui tahetakse veemõnude nautimise paika muuta ruumi eri osade, kamina, mööbli ja muusika abil eriliseks, siis on vaja veelgi rohkem õhku ja avarust, lisab ta.

Basseini hinna määravad kõigepealt selle maht, pump (võimsus vastavalt suurusele), filtrid ja lisaseadmete valik. Filtri ja pumba hind algab 20 000 kroonist ning kogu basseiniruumi hind võib ulatuda ligi poole miljoni kroonini, selgitab Rints hinna suurt varieeruvust. Basseini ehituslikul hinnal lage pole, arvab Nõmmeots. Kõik oleneb süsteemi keerukusest ja viimistlusmaterjalidest. Filtrisüsteemide hinnad algavad kodubasseini puhul 30 000 kroonist, ulatudes 60 000 kroonini. Eraldi on veel lisaseadmed, mille hinnad algavad 20 000st, lõpetades 200 000 krooniga.

Basseini igakuised hoolduskulud lähevad vee soojendusele, valgustitele, veele lisatavatele kemikaalidele, muude tehniliste seadmete energiakulule ja töökorras hoidmisele. Ühe korra aastas tasuks teha ka basseini sanitaarpuhastust, mille käigus tuleb vesi välja lasta, selgitab Rints.

Sageli ei osata arvata, et basseini puhtana hoidmiseks on vette vaja regulaarselt lisada kemikaale. Seda peaks tegema keskmiselt üle päeva. Basseinitehnika liikuvaid osasid ? mootorid, laagrid ? on vaja vahetada olenevalt vajadusest kord aastas kuni kord viie aasta tagant.

Levinuim basseini kattematerjal on Rintsi sõnul keraamiline plaat, kuid aina enam kasutatakse ka spetsiaalset basseinikilet. Pehmele alusele paigaldatav armeeritud kapronniitidega kile kinnitatakse keevitades valatud betoonile. Pehme alus muudab pinna astumisel kergelt vetruvaks.

Basseini sisemise pinna kattematerjalide valikul peab arhitekt Allmann oluliseks pinna puhastatavust ning libeduse vältimist. Ta ise on kasutanud eelkõige klaasmosaiikplaate, mille vuukiderohkus muudab pinna libisemiskindlaks. Arhitekti sõnul on basseinipinda võimalik ka värvida, kuid see on tema sõnul väga peen sisekujunduse teema.

Basseinile pannakse ajal, mil seda ei kasutata, kate. Seda nii niiskuse aurumise vältimiseks ruumidesse kui ka soojuskao vähendamiseks, selgitab Rints. Allmannile tundub, et see on erilise ökonoomsuse tagaajamine. Oma praktikas pole ta katet kasutanud juba seepärast, et eelkõige vaba vormiga projekteeritud basseinidele on raskem sobivat katet leida.

Värvitoonidest on Nõmmeotsa sõnul levinumad valdavalt sinised, aga ka rohekad ja valged toonid. Sinised-rohelised toonid rõhutavad vee loomulikku värvust. Tema sõnul pole valge värv just parim valik, kuna muudab ruumi haiglasarnaseks.

Sinine on küll vee värv, kuid arhitekt Allmann pole ühtegi sinist basseini teinud. ?Olen sellest hoidunud ? Vahemere äärde võib lennukiga minna. Olen kasutanud rohkem liivavärvi toone ning rohekaid värvusi, mis on iseloomulikumad meie veekogudele. Olen projekteerinud ka mosaiikplaatidest värviüleminekuid ? madalamas heledam, sügavamas tumedam, tekitades sügavuse tunde. Lastele on selline lahenduse samuti turvalisem, sest nii tekib ohutunne tumedama värvuse ja sügavusega,? selgitab ta.

Erinevaid värvilisi meeleolusid saab arhitekti sõnul tekitada basseini värviga või siis värvilise valgusega. Värvilise vee kasutamise võimalus on juba keerulisem, lihtsam on siiski värvilise valguse abil meeleolu muuta, arvab ta.

Veesisene valgus lisab müstikat, seetõttu peab arhitekt basseini valgustamist ülioluliseks. Kindlasti tasub valgustada trepp. Siis on mõnusam ja kindlam sisse minna, kui astmete servad on valgusega välja toodud.

Basseiniruumis tasub võimalusel tekitada vaateid suurte akendega. Keldribasseinidel on sageli õnnetu saatus ? pole mingit vaadet. Sellisel juhul on raske emotsioone tekitada. Kuid ikka peaks leidma lahendusi, kuidas loomulikku valgust võimalikult palju ruumi saaks lasta. Madalat ruumi saab huvitavamaks ning valgusrikkamaks muuta näiteks ripplaena paigaldatava pindkilega, mis peegeldab vett ja valgust, selgitab Allmann.

Basseiniruumi saab muuta mõnusaks paradiisi-talveaiaks. Sinna istutatud kallitest ning eksootilistest orhideedest ja teistest troopilistest taimedest võib aga vale hoolduse puhul kergesti ilma jääda. Arvatakse küll, et taimed ei vajagi erilist hooldust, kuid siiski soovitab Allmann oma kogemuste põhjal palgata taimede hooldamiseks professionaal. ?Troopilised taimed vajavad erilisi väetisi ja sobivat niiskusrežiimi. Muidu võib juhtuda nii, nagu ühel minu klientidest ? võib ilma jääda 100 000 maksnud väärtuslikest ilutaimedest,? toob Allmann kurva näite elust enesest.

Autor: Sigrid Suu