• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 05.11.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viis miljardit krooni kaalukeeleks

On reaalne oht, et Eesti ei suuda ära kasutada järgmise aasta riigieelarve tulude poolele kirjutatud enam kui viit miljardit krooni välisabi, mis tekitab riigieelarve tasakaalustamatuse ning selle kaudu pikemas perspektiivis ohu nii Eesti majanduse kui riigi jätkusuutlikkusele. Kui kõik arengud Eesti majanduses ei lähe sellise riigieelarve taustal kiiret majanduskasvu ja konkurentsivõime tõusu soosivalt, siis ootab Eestit ees majanduslangus.
Välisabi mitteärakasutamine tingib juba iseenesest Eestis maksulaekumise vähenemise, rääkimata seejuures välisabi toel loomata jäävatest väärtustest. Samal ajal seisab Eesti majandus vastamisi Euroliidu firmade konkurentsisurvega, mis toob kaasa pankrotte, töökohtade kaotusi, luhtunud investeeringuid. Tööpuuduse suurenemine lööb tulu- ja sotsiaalmaksu laekumist; vähenenud tarbimine toob kaasa tagasimineku käibe- ja aktsiisimaksu laekumistes; hüppeliselt suurenevad kulutused sotsiaaltoetuste maksmiseks võtavad eelarvest viimsegi reservraha.
Sisuline probleem tänases riigijuhtimises seisneb selles, et valitsus võtab ette mitu riskantset sammu korraga (arvestamine ebakindla välisabiga, tulumaksu alandamine), mis antud majanduslikus kontekstis (liitumine ELiga ja sellest tulenev ajutine ebastabiilsus) oluliselt suurendavad ohtu riigi jätkusuutlikkusele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Äripäev analüüsis mõni aeg tagasi põhjalikult teemat tippjuhtide komplitseeritud saatusest olukorras, kus Eesti majanduses pole enam väärikat rakendust paljudele ennast tippu arendanud ja võimekatele isiksustele. Tippjuhtidega seonduv on oluline indikaator majanduse nõrkusest, kuid kahjuks pole see ainuke punane latern, mis ärikeskkonnas aktiivselt silma torkab. Eestis on küll üksikuid edulugusid nii firmade kui indiviidide näol, kuid majanduse üldine seis on nõrk. Seega pole tegemist ainult ohtude prognoosiga, vaid juba reaalse ning toimiva trendiga. Tänane küsimus pole negatiivsete arengumudelite ärahoidmine, vaid juba aset leidvate soovimatute protsesside pööramises.
Autor: Olev Laanjärv

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele