On reaalne oht, et Eesti ei suuda ära kasutada järgmise aasta riigieelarve tulude poolele kirjutatud enam kui viit miljardit krooni välisabi, mis tekitab riigieelarve tasakaalustamatuse ning selle kaudu pikemas perspektiivis ohu nii Eesti majanduse kui riigi jätkusuutlikkusele. Kui kõik arengud Eesti majanduses ei lähe sellise riigieelarve taustal kiiret majanduskasvu ja konkurentsivõime tõusu soosivalt, siis ootab Eestit ees majanduslangus.
Välisabi mitteärakasutamine tingib juba iseenesest Eestis maksulaekumise vähenemise, rääkimata seejuures välisabi toel loomata jäävatest väärtustest. Samal ajal seisab Eesti majandus vastamisi Euroliidu firmade konkurentsisurvega, mis toob kaasa pankrotte, töökohtade kaotusi, luhtunud investeeringuid. Tööpuuduse suurenemine lööb tulu- ja sotsiaalmaksu laekumist; vähenenud tarbimine toob kaasa tagasimineku käibe- ja aktsiisimaksu laekumistes; hüppeliselt suurenevad kulutused sotsiaaltoetuste maksmiseks võtavad eelarvest viimsegi reservraha.
Sisuline probleem tänases riigijuhtimises seisneb selles, et valitsus võtab ette mitu riskantset sammu korraga (arvestamine ebakindla välisabiga, tulumaksu alandamine), mis antud majanduslikus kontekstis (liitumine ELiga ja sellest tulenev ajutine ebastabiilsus) oluliselt suurendavad ohtu riigi jätkusuutlikkusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev analüüsis mõni aeg tagasi põhjalikult teemat tippjuhtide komplitseeritud saatusest olukorras, kus Eesti majanduses pole enam väärikat rakendust paljudele ennast tippu arendanud ja võimekatele isiksustele. Tippjuhtidega seonduv on oluline indikaator majanduse nõrkusest, kuid kahjuks pole see ainuke punane latern, mis ärikeskkonnas aktiivselt silma torkab. Eestis on küll üksikuid edulugusid nii firmade kui indiviidide näol, kuid majanduse üldine seis on nõrk. Seega pole tegemist ainult ohtude prognoosiga, vaid juba reaalse ning toimiva trendiga. Tänane küsimus pole negatiivsete arengumudelite ärahoidmine, vaid juba aset leidvate soovimatute protsesside pööramises.
Autor: Olev Laanjärv