Ikka ja jälle kohtab ajakirjanduses süüdistusi ? kindlustusseltside tegutsemise eesmärgiks on oma klientidele ? ettevõtetele ja eraisikutele ? liiga tegemine. Klientide ootusi petetakse, kahjusid välja ei maksta ? see olevat seltside tavapraktika. Julgen väita, et suurem osa esitatud kahjunõuetest leiab siiski kliendi jaoks positiivse lahenduse. Natuke statistikat ? selle aasta esimesel poolel esitati eraisikute poolt 437 tule- ja loodusjõudude kindlustuse kahjunõuet ja sama aja jooksul rahuldasid seltsid kokku 483 kahjunõuet (selline esmapilgul kummaline suhe tuleneb nõuete esitamise ja rahuldamise vahelisest ajalisest nihkest ? kahjukäsitluse protsess võtab paratamatult aega). Vastavad numbrid ettevõtetest klientide osas on 229 ja 214. Seega ei saa justkui rääkida massilisest mittehüvitamisest?

Statistika statistikaks, tegelik elu on kahtlemata mitmekülgsem. On paraku vältimatu, et aeg-ajalt tuleb ette kindlustusseltside ja klientide vahelisi erimeelsusi. Põhjused võivad olla vägagi erinevad ning tuleneda ühe või teise poole erinevatest arusaamadest ja tegevusest ? toon siinkohal ära vaid mõned tüüpilisemad.

- kindlustusseltsi esindaja ei ole lepingut sõlmides süvenenud kliendi vajadustesse ega selgitanud kliendile piisavalt sõlmitava lepingu sisu ja erisusi;- kahjukäsitluses on puudujääke, klienti ei informeerita piisavalt tema asjade seisust, tema õigustest ja kohustustest.

- klient ei ole lepingut sõlmides oma soove piisavalt selgitanud;- klient ei ole lepingut sõlmides tingimustest täiel määral aru saanud või vahel pole ka viitsinud ennast sellele pühendada;- klient ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi.

Hea kindlustusleping on selline, kus mõlemad pooled näitavad üles head tahet vastastikkuseks mõistmiseks ja koostööks ning mis katab soovitud riskid ning annab ka soovitud tulemuse:

- Selgitada kindlustusandjale, mida soovitakse kindlustada ja milliste riskide vastu;

- Tutvuda põhjalikult kindlustusseltsi poolt pakutavate tingimustega ja vajadusel paluda selgitusi;

- Täita kõiki lepingust ja seadustest tulenevaid kohustusi nagu näiteks kindlustusmaksete õigeaegne tasumine, oluliste asjaolude muutustest teatamine.

Enne kindlustuslepingu sõlmimist on oluline selgitada, mida ja mis summa ulatuses kindlustatakse. Kindlustuse eemärgiks on juhtumieelse olukorra võimalikult lähedane taastamine. See tähendab, et kindlustusvõtja jaoks ei lähe kindlustusjuhtumi hüvitamisel midagi paremaks, vaid välditakse olukorra halvenemine.

Kindlustushüvitise või väljamakse saamiseks on vaja kindlasti:

- teha kõik endast olenev kahju piiramiseks;- kutsuda vajadusel tuletõrje, politsei või kiirabi;- teavitada võimalikult kiiresti juhtunust kindlustusandjat.

Kindlustushüvitis või väljamakse tehakse lepinguga kokkulepitud tingimustel lepingus ettenähtud isikutele. Mõnikord kaasnevad juhtumiga Päästeameti või politsei poolsed uurimistoimingud, mis võivad pikendada kahjukäsitluseks kuluvat aega.

Vaidluse korral, kui osutub võimatuks leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus, tuleb siiski pöörduda teiste instantside poole, mis on kutsutud ja seatud vaidlusi lahendama.

Nendeks instantsideks võivad olla: ;

- Tarbijakaitseamet www.consumer.ee

- Kohtuväline kindlustusvaidluste lahendamise süsteem ehk kindlustuse vahekohus www.lkf.ee , senine praktika on piirdunud küll liikluskindlustuse alaste vaidluste lahendamisega;

- Kohtusüsteem, Justiitsministeeriumi kodulehelt alajaotus Abiks kohtusse pöördujale.

Viiteid seadustele, mis sätestavad normid kindlustustegevuseks ja kindlustuslepingu osapoolte õigused ning kohustused, võib leida Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehe alajaotusest Seadused.

Autor: Katrin Hanko