6. november 2003 kell 22:00

Üle-euroopalised ühingud on tõhus lobikanal

Sellest järeldub, et Eesti saamisel Euroopa Liidu liikmeks, tekib ka siinsel seadusandlikul protsessil väga tihe seos Euroopa tasandil tehtavate otsustega. Kõikvõimalikele ühiskondlikele huvigruppidele aga tähendab see seda, et lisaks oma riigis toimuvale, tuleb valvsalt hakata silma peal hoidma ja aktiivselt tegutsema ka Euroopa areenil.

Eesti organisatsioonide Brüsseliga suhtlemisel on seni kõige enam kasutatavam institutsioon olnud Eesti esindus Euroopa Liidu juures. Kuid Eesti saamisega liikmesriigiks tekib vajadus luua otsekontaktid ELi institutsioonidega (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament jne.) peaaegu kõikidel Eestis tegutsevatel valitsusvälistel organisatsioonidel ja ettevõtetel. Lisaks, on kutse- ja ametühingute jaoks olulised kontaktiloojad ka Brüsselis esindatud üle-euroopalised kutse- ja ametühingute assotsiatsioonid ja keskused ning Euroopa Liidu enda institutsioonidest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

Kõige tipus on Brüsselis esindatud 3 ühingut, kes tegelevad erialade huvide kaitsega:

- CEPLIS, mis esindab vabakutselisi- EUROCADRES, Euroopa Professionaalide ja Juhtivtöötajate Nõukogu, mis tegutseb Euroopa Ametühingute Konföderatsiooni soosingul ja esindab ametühingutesse koondunud juhtivtöötajaid- CEC, mis esindab iseseisvaid professionaalide ja juhtivtöötajate ühinguid, peamiselt tööstuse ja äri sektorist.

Need organisatsioonid seisavad aktiivselt oma liikmete huvide eest ja Euroopa Komisjon on nad kaasanud seaduseloome protsessi konsultantidena. Kuid kutseühingud on vaatamata oma kindlale liikmeskonnale siiski lobi tegemise maastikul nõrgalt esindatud. Põhjuseks on nende liigne fragmenteeritus (tihti on Brüsselis esindatud nii riiklikud kui üle-euroopalised ühingud paralleelselt) ja erinevate ühingute huvid sageli ristuvad.

Euroopa Komisjon peab sotsiaalset dialoogi kolme organisatsiooniga: Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliit (UNICE), Euroopa Ametühingute Konföderatsioon (ETUC) ja Euroopa Ühiskondlike Ettevõtete Keskus (CEEP). Dialoog võib viia lepinguliste suheteni ja kokkulepeteni. Kaks lepet on sõlmitud tööandjate ja töötajate vahel vanemapuhkuse ja fikseeritud tähtajaga töölepingute osas.

See on ELi nõuandev organ, mis koosneb 222 liikmest, kes esindavad Euroopa erinevaid majanduse ja sotisaalsfääri huvigruppe. Komitee liikmed on jaotatud kolme erinevasse gruppi: tööandjate grupp, töövõtjate grupp ja mitmesuguste muude huvirühmade grupp. Komitee ülesandeks on konsulteerida Euroopa Parlamenti, Ministrite Nõukogu ja Euroopa Komisjoni majanduse- ja sotisaalküsimuste valdkonnas. Eesti saab komitees 7 kohta. Eesti esindajad nimetab valitsus Riigikogu kinnitusel ühiskondlike organisatsioonide esitatud kandidaatidest. Nende liikmete määramine on väga oluline otsus, kuna see on üks institutsioon, mille kaudu saavad ühiskondlikud organisatsioonid oma huve Euroopa tasandil kaitsta.

Autor: Kristina Kallas

Hetkel kuum