Ruth Alas • 9 november 2003

Inimestesse suhtutakse Eestis kui masinatesse

Pidevalt muutuvas maailmas on eesseisva teadmine ja olnu täpne kopeerimine võimatu, seetõttu vajame vähem ülesande kirjeldusi ja paremat arusaamist, kuidas protsesse hõlbustada. Parimateks vahenditeks korra ja jõu saavutamisel on muutus ja pidev loomisprotsess. Friedmani käsitlus absolutiseeris liigselt üht tegurit, kõiki ülejäänuid sellele ohvriks tuues ega olnud seetõttu süsteemne.

Juhtimisõpikud rõhutavad, et juhtimine peab olema suunatud eesmärkide saavutamisele ja ressursside säästlikule kasutamisele. Ressursside all mõeldakse seejuures eelkõige rahalisi vahendeid ja materjale. Inimressurssi suhtutakse organisatsioonides nagu seadmetesse: mõlema puhul peetakse oluliseks nende kõige optimaalsemat ärakasutamist.

Personalilt oodatakse minimaalse tasu eest maksimaalsete tulemuste saavutamist. Kas arvestades Eesti ühiskonnale omast pidevat muret vähese järelkasvu ja tööjõu vananemise pärast ei ole viimane aeg ka need seisukohad revideerimisele võtta ja asuda inimressursi säästlikult kasutama, tagades sellega jätkusuutlikkuse. Alustada tuleks eetika senisest kõrgemast väärtustamisest.

Rahvusvahelise personalijuhtimise konverentsi ?Inimkeskne juhtimine? korraldas Estonian Business School koostöös PARE ja konverentsikeskusega 6. novembril Tallinnas.

Hetkel kuum