Sadama sobimatu kosilane pööritab vaidlusi

Üheks esimeseks argumendiks, millega Transiidikeskus vaidlusse sööstis, oli asjaolu, et väidetavalt oli kahe ettevõtte vahel juba 1999. aastast koostöölepe, millega Tallinna Sadam olevat konteinerterminali operaatorile lubanud 27 hektarit hoonestusõigust. Et aga lepped ei näi kehtivat, otsustas Transiidikeskus siiski hoonestusõiguse ning konteineriterminali operaatori hankes osaleda ning konkureerida võrdsetel tingimustel.

Kuid ka konkureerimisel saab Transiidikeskus sadamalt vastu näppe, kui viimane otsustab Transiidikeskuse pakkumist vähendada, pidades olemasolevat käitlemismahtu ning tulemusi arvestades utoopiliseks käidelda hiigelterminalis 550 000 TEUd konteinereid. Number korigeeriti 350 000 TEU-le. Transiidikeskusel on tagataskust võtta audiitorfirma KPMG analüüs, mis ütleb, et kuni hetkeni, kui sadam pakkumisse ühepoolselt sekkus, oli Transiidikeskuse pakkumine Rail Garantist parem.

Aga mis imeettevõtte on üldse Rail Garant, küsib Transiidikeskus järgmisena. Sadam langetas hanke võitja otsuse 8. märtsil, kuid ettevõte, kellega lepingud sõlmiti, asutati alles 9. märtsil, tõstatab Kanajev kaaskonnaga küsimuse, kas seaduslikult saab üldse tunnistada võitjaks ettevõtet, kes pole reaalselt hankes osalenud, vaid asutatakse alles pärast hankeprotsessi? Veelgi enam häirib asjaolu, et tegelikult pole kellelegi lõpuni teada, kes on Rail Garant Estonia taga. Eestisse registreeritud äriühingul on omanikeks mitmed off-shore firmad. See on ka ilmselt üks põhjusid, miks kaitsepolitsei on väidetavalt end asjasse pühendanud, sest see võib ohtu kujutada ka kogu riigi julgeolekule. Nendes küsimustes aga kapo Äripäevale kinnitust ei anna, samas ei lükka ka ümber huvi konfliktse teema vastu.

Teiseks kaebas Transiidikeskus tsiviilvaidluse korras Tallinna Sadama kohtusse, et tagasi nõuda summasid, mille konteineriterminal on teinud, arvestades lepinguga lubatud laienemisplaane. Praegu ootab ettevõtte esindaja sõnul hagi maakohtus menetlemisotsust ning eelistungi aega, millega tahab Transiidikeskus Tallinna Sadamalt 7,5 miljonit eurot kahjutasuks. 

Kolmanda vaidlusobjektina on Transiidikeskus läinud palju kaugemale ning otsib abi Euroopa Komisjonist. Sinna esitati kaebus riigiabi osutamise eest. Kuna Transiidikeskus on veendunud, et tegi hankele parima pakkumise ning seda tõestab ka nende tellitud KPMG audit, siis on Tallinna Sadama kui riigivara käsitleja otsus anda hanke võit Rail Garantile ettevõtte hinnangul käsitletav riigiabina. Audiitorbüroo koostas kohtuvaidluse jaoks analüüsi, kust selgub, et Transiidikeskuse pakkumine tooks Rail Garanti omaga võrreldes riigile 35 miljoni euro võrra rohkem tulu. Kuna terminali taristu rajamisel on oma osa ka Euroopa Liidu rahal, on riigikontroll ja Euroopa Komisjon asja ligikaudu pool aastat uurinud.

Viimane trump on Transiidikeskusel ehitustöödele võetud eksperthinnang. Tallinna Sadam peab seda küll ebapädevaks. Kuid OÜ Hendrikson & Co koostatud hinnang ütleb üheselt, et sadam on konteineriterminali aluse maapinna rajamisel rikkunud detailplaneeringut. Eksimuse suurusjärk on ekspertide hinnangul 3,5 hektarit. Nimetatud numbri võrra rohkem on ekspertide hinnangul sadam mere arvel maad ilma loata juurde võtnud.

Transiidikeskus on veendunud, et nii hanke ümber tekkinud vaidlustele kui ka ehitusvea tõttu lükkub Rail Garanti terminali ehitus edasi ning riik võib saada sellest kahju nii rahaliselt kui ka maine kahjustumisega.

Autor: Raul Lobanov