Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euribor poole aasta kõrgemal tasemel

    Nelja Eesti suurema panga finantsturgude eksperdid ei usu siiski, et Euribori tõus eluasemelaenude intresse lähiajal märkimisväärselt kasvatab ning laenamist pärsib.
    Enamiku Eestis eraisikutele väljastatavate laenude intress koosneb kahest osast ? baasintressist ja riskipreemiast. Riskipreemiat laenu tagasimaksete jooksul ei muudeta, see sõltub laenaja usaldatavusest panga silmis. Küll aga muutub laenude baasintress, milleks on euroturu pankade vaheline rahaturu intressimäär ehk Euribor.
    Eestis kehtivad intressid sõltuvad Euroopa Keskpanga otsustest, sest Eesti Pangal iseseisvat intressipoliitikat ei ole.
    Hansabank Marketsi intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnoti sõnul ei tohiks Euribor järgmise kolme-nelja kuu jooksul tõusta kõrgemale kui 2,5%. Samuti ei näe Marnot eluasemelaenude intresside olulist tõusu lähiajal. Ekspert kommenteeris, et Euroopa Keskpangal ei ole intressitõstmises juhtrolli. ?Saksamaal Frankfurdis asuv pank jälgib paljus seda, mida teeb USA Föderaalreserv ehk keskpank,? ütles Marnot. Tema sõnul ei tõsta Euroopa Keskpank intresse enne seda, kui sama teeb USA Föderaalreserv. Ta lisas, et turg ennustab juba 100% tõenäosusega, et USA keskpank tõstab tuleva aasta 28. jaanuari korralisel istungil baasintresse veerandi protsendipunkti võrra.
    Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul võiks esimene Euroopa Keskpanga baasintresside tõstmine aset leida järgmise aasta teises kvartalis.
    ?Esialgu tundub, et intresside tõstmine on vale samm, sest majanduskasvu kui sellist eriti ei ole,? ütles Kunsing. Ta lisas, et on küll ootused ja mõningad ettepoole vaatavad majanduse indikaatorid, nagu Saksa majandust puudutav ifo-indeks, mis on juba kuid järjest kosunud. ?Kõik viitab siiski sellele, et mingil hetkel see intressitõus tõepoolest ka tuleb, kui majanduskasv tekkima hakkab,? möönis Kunsing.
    Intresside tõstmise teed on juba läinud Briti ja Austraalia Keskpank. ?Nendes maades räägitakse eluasemelaenu mullist ning seetõttu pidi keskpank sekkuma,? möönis Kunsing, tõdedes, et Mandri-Euroopas üldiselt suurt buumi ei ole.
    Samas tõdes Kunsing, et laenamise kasv on suhteliselt kiire ja kasvutempo ilmselt sellest ei aeglustu, et Euribor veidike tõusnud on.
    Sampo Panga finantsturgude divisjoni analüütik Rasmus Pikkani näeb samuti, et järgmise aasta suvel võiks Euroopa Keskpank baasintressimäärasid tõsta. Samas ei tasu tema sõnul eirata võimalust, et Euroopa intresside tõstmine võib erinevate tulevikustsenaariumide lahtirullumisel kujuneda ka oluliselt varasemaks või hilisemaks. Pikkani sõnul mängib samuti tähtsat rolli küsimus, kui palju muudab intresside seadmise protsessi keskpanga uus prantslasest juht Jean-Claude Trichet, keda peetakse karmima rahapoliitika esindajaks ning kõrgemaid intresse pooldavaks.
    Ka Nordea finantsturgude juht Hassar Kipp ei usu, et Euroopa Keskpank enne järgmise aasta teist poolt intressimäärasid tõstab. ?Seetõttu ei tohiks ka eluasemelaenude intressid enne seda oluliselt kallineda,? ütles Kipp. Ta lisas, et üles-alla liikumisi 0,15 protsendi piires võib siiski ette tulla.
  • Hetkel kuum
Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.