Euribor poole aasta kõrgemal tasemel

Nelja Eesti suurema panga finantsturgude eksperdid ei usu siiski, et Euribori tõus eluasemelaenude intresse lähiajal märkimisväärselt kasvatab ning laenamist pärsib.

Enamiku Eestis eraisikutele väljastatavate laenude intress koosneb kahest osast ? baasintressist ja riskipreemiast. Riskipreemiat laenu tagasimaksete jooksul ei muudeta, see sõltub laenaja usaldatavusest panga silmis. Küll aga muutub laenude baasintress, milleks on euroturu pankade vaheline rahaturu intressimäär ehk Euribor.

Eestis kehtivad intressid sõltuvad Euroopa Keskpanga otsustest, sest Eesti Pangal iseseisvat intressipoliitikat ei ole.

Hansabank Marketsi intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnoti sõnul ei tohiks Euribor järgmise kolme-nelja kuu jooksul tõusta kõrgemale kui 2,5%. Samuti ei näe Marnot eluasemelaenude intresside olulist tõusu lähiajal. Ekspert kommenteeris, et Euroopa Keskpangal ei ole intressitõstmises juhtrolli. ?Saksamaal Frankfurdis asuv pank jälgib paljus seda, mida teeb USA Föderaalreserv ehk keskpank,? ütles Marnot. Tema sõnul ei tõsta Euroopa Keskpank intresse enne seda, kui sama teeb USA Föderaalreserv. Ta lisas, et turg ennustab juba 100% tõenäosusega, et USA keskpank tõstab tuleva aasta 28. jaanuari korralisel istungil baasintresse veerandi protsendipunkti võrra.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul võiks esimene Euroopa Keskpanga baasintresside tõstmine aset leida järgmise aasta teises kvartalis.

?Esialgu tundub, et intresside tõstmine on vale samm, sest majanduskasvu kui sellist eriti ei ole,? ütles Kunsing. Ta lisas, et on küll ootused ja mõningad ettepoole vaatavad majanduse indikaatorid, nagu Saksa majandust puudutav ifo-indeks, mis on juba kuid järjest kosunud. ?Kõik viitab siiski sellele, et mingil hetkel see intressitõus tõepoolest ka tuleb, kui majanduskasv tekkima hakkab,? möönis Kunsing.

Intresside tõstmise teed on juba läinud Briti ja Austraalia Keskpank. ?Nendes maades räägitakse eluasemelaenu mullist ning seetõttu pidi keskpank sekkuma,? möönis Kunsing, tõdedes, et Mandri-Euroopas üldiselt suurt buumi ei ole.

Samas tõdes Kunsing, et laenamise kasv on suhteliselt kiire ja kasvutempo ilmselt sellest ei aeglustu, et Euribor veidike tõusnud on.

Sampo Panga finantsturgude divisjoni analüütik Rasmus Pikkani näeb samuti, et järgmise aasta suvel võiks Euroopa Keskpank baasintressimäärasid tõsta. Samas ei tasu tema sõnul eirata võimalust, et Euroopa intresside tõstmine võib erinevate tulevikustsenaariumide lahtirullumisel kujuneda ka oluliselt varasemaks või hilisemaks. Pikkani sõnul mängib samuti tähtsat rolli küsimus, kui palju muudab intresside seadmise protsessi keskpanga uus prantslasest juht Jean-Claude Trichet, keda peetakse karmima rahapoliitika esindajaks ning kõrgemaid intresse pooldavaks.

Ka Nordea finantsturgude juht Hassar Kipp ei usu, et Euroopa Keskpank enne järgmise aasta teist poolt intressimäärasid tõstab. ?Seetõttu ei tohiks ka eluasemelaenude intressid enne seda oluliselt kallineda,? ütles Kipp. Ta lisas, et üles-alla liikumisi 0,15 protsendi piires võib siiski ette tulla.