Spetsialistid peavad Eesti võetud ülesannet vähendada kümnendiga siinset alkoholitarbimist ligi kaks korda raskesti täidetavaks.
Kui praegu joob iga Eesti elanik aastas keskmiselt pisut üle kümne liitri absoluutset alkoholi, siis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni programmi «Tervis 21» raames on seatud eesmärgiks saavutada 2015. aastaks kuueliitrine tase. Eesmärgiga on liitunud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning nende kõrval ka Eesti, kirjutab Postimees.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul on eesmärgi saavutamine küllalt raske, kuid selle poole tuleb igal juhul püüelda. «Meie koostatud uuringute põhjal võib väita, et viimastel aastatel on nii kange kui lahja alkoholi tarvitamine suurenenud, ning kindlasti ei ole see positiivne märk,» rääkis ta.
Josingu sõnul ei ole Eestis probleemiks mitte niivõrd see, et alkoholi reklaamitakse väga palju ja see on lihtsalt kättesaadav, kuivõrd asja sotsiaalne aspekt. Eestis juuakse tema sõnul peamiselt maapiirkondades, kus inimesed püüavad seeläbi oma probleemidele lahendust leida. «Inimene saab 200 krooni palka ning kulutab sellest suurema osa viinale,» lausus ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul ei ole kümme aastat sellise muutuse jaoks pikk aeg, mistõttu peab ta seda natukene ebarealistlikuks.
Remedia kommertsdirektori Sirje Potiseppa sõnul on see siiski võimalik. «Alkoholi liigtarvitamine ei ole tootjate, vaid riigi probleem, kelle süül on tekkinud olukord, kus joomine on sotsiaalne nähtus,» rääkis ta.
Sama raske kui Eestile on kuue liitri piiri saavutamine, on see ka paljudele teistele ELi liikmesriikidele. Eestiga võrreldes joovad inimesed meist rohkem näiteks Portugalis, Iirimaal ja Suurbritannias.