• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ?Hea vorm? tagab pääsu välisturule

    Olen rääkinud paljude ettevõtete juhtidega ja küsinud neilt, kas nad on huvitatud oma firmas keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) juurutamisest. Peaaegu eranditult on vastatud ?Meil ei ole seda vaja? või ?See on ju ainult raha raiskamine?.
    Mõned firmajuhid on küll aru saanud, et nad peavad keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamisega kunagi tegelema hakkama, kuid kindlasti mitte praegu, sest nende naaberettevõte (konkurent) veel sellega ei tegele. Sellised vastused on tulnud ettevõtetelt, kes Euroopa Liiduga liitumise eel peaksid mõtlema suurenevatele saastetasudele, trahvidele ning suuremale vastutusele puhta keskkonna säilimise eest.
    Keskkonnajuhtimissüsteem on osa ettevõtte üldisest juhtimissüsteemist. Olgugi et KKJS on vabatahtlik, on siiani selle kasutusele võtnud ligi 50 Eesti ettevõtet (ja nende ettevõtete arv kasvab väga kiiresti), kes juba toimetavad välisturul ning on jõudnud arusaamisele, et organisatsiooni keskkonnategevuse parandamisega saavad nad tugeva konkurentsieelise naaberettevõtete ees ja lisaks veel palju muid eeliseid. Samuti tegutsevad aktiivselt selles suunas ettevõtted, mis kuuluvad välisomanikule.
    Euroopa kaks levinuimat keskkonnajuhtimissüsteemi on ISO 14 001 (EVS-EN ISO 14 001:1998. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks.), mis on rahvusvaheline standard, ning EMAS (Eco-Management and Audit Scheme), mis on mõeldud peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtetele ja organisatsioonidele.
    Eestis on levinud ISO 14 001, EMAS-süsteem muutub meil kasutatavaks alles pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Praegu aga käib aktiivne kahe süsteemi lähendamine, mille tulemusena loodetakse lähiaastatel luua üks terviklik süsteem.
    Miks on Eesti ettevõtetel nii väike huvi KKJSi vastu? Tõenäoliselt on põhjus teadmatuses ? ettevõtete juhid ei ole siiani mõistnud, et algne investeering oma juhtimissüsteemi parendamisse ja keskkonna säästmisesse toob neile lõppkokkuvõttes suure kasu ning kindluse, paljudel juhtudel on see aga lausa möödapääsmatu.
    Üks sertifikaadi hankimise motivaator on kindlasti süsteemi sisse kirjutatud nõue, et näiteks ettevõtte kaubanduspartnerid peavad olema sertifitseeritud ettevõttega samal tasandil.
    Hoolikalt läbimõeldud ja hästi toimiv KKJS aitab säästa raha. Esiteks vähendatakse energia ja tooraine tarbimist, kärpides tootmise kulusid; püütakse miinimumini viia tekkivad jäätmed, mille tulemusena vähenevad saastemaksud. Ohjates keskkonnariske ja seadusandlusele mittevastavuse riske, on saastemaksud kontrolli all ning keskkonnatrahvid vähenevad või kaovad üldse. Samal ajal vastates huvi- ja survegruppide nõudmisele, suurendatakse ettevõtte käivet.
    Muidugi tuleb esialgu oma KKJSi väljaarendamiseks päris palju investeerida, kuid pikas perspektiivis vaadatuna on see vaid pisike investeering tulevikuarenguid silmas pidades.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Disney maksis F1 ülekannete eest 15 korda rohkem
Teiste ülekandefirmadega F1 sarja näitamisõiguste pärast konkureerinud Disney nõustus maksma 15 korda senisest enam, teatas Bloombergi allikas.
Teiste ülekandefirmadega F1 sarja näitamisõiguste pärast konkureerinud Disney nõustus maksma 15 korda senisest enam, teatas Bloombergi allikas.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Nike väljub täielikult Venemaalt
USA spordirõivaste tootja Nike teatas neljapäeval, et lahkub Venemaalt täielikult, kirjutab Reuters. Lääne ettevõtete riigist lahkumise tempo kiireneb.
USA spordirõivaste tootja Nike teatas neljapäeval, et lahkub Venemaalt täielikult, kirjutab Reuters. Lääne ettevõtete riigist lahkumise tempo kiireneb.
Rootsis läheb kinnisvara odavamaks
Rootsis jätkus mais eluasemehindade langus, suurim oli langus oli Stockholmis, kirjutab Dagens Industri.
Rootsis jätkus mais eluasemehindade langus, suurim oli langus oli Stockholmis, kirjutab Dagens Industri.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.