- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väiketootjatele on laat parim koht jõulutoodete tutvustamiseks
Eestis on palju väikefirmasid, kelle tooted jäävad suurtes kaubanduskeskustes kas suurte ja tuntud toodete varju või polegi kaupluste riiulitele pääsenud. Seetõttu on väikefirmadel just laadal hea võimalus korraldada suurele rahvahulgale ja suurel pinnal oma jõulukampaaniaid, saada vahetu tagasiside oma pakutavale kaubale ja testida uudistooteid.
Suure hulga väikefirmade kohalolek pakub ka laadakülastajale rohkem uudsust ja põnevust ning suurendab valikuvõimalusi.
Suurtootjad on aga messikeskuste jõululaatadest loobunud ning üha rohkem hakanud tähelepanu pöörama kaubanduskeskuste jõulukampaaniatele ning ebatraditsioonilistele turunduskanalitele, nagu näiteks koostöö jõulumaadega ja paljude teiste meelelahutusüritustega.
Paraku on kaubanduse arengu tõttu jäänud tagasihoidlikuks klassikaliste jõululaatade korraldamine. Tallinnas toimub laat Raekoja platsis, Tartu aga jätkub endist jõululaada traditsiooni.
Jõululaat on ASi Tartu Näitused üks vanemaid projekte, kuid võrreldes algusaastatega on laada toimumisaega lühendatud ligi nädala võrra. See võimaldab pakkuda külastajatele tihedamat programmi. ?Varasematel aastatel oli programm liiga pika aja peale venitatud ja seetõttu oli ka veidi lahjem,? nentis ASi Tartu Näitused projektijuht Aare Loodus.
Laatade langusperioodil muutusid need Looduse sõnul üksluiseks ning pakutav kaup ühekülgseks. Seetõttu on sel aastal püütud enam rõhku panna kaubavaliku mitmekesistamisele. ?Oleme ära öelnud neile, kes sarnaseid kaupu pakuvad ? näiteks turgude riidekaupmeestele,? ütles Loodus. Esmakordselt on laadal väljas aga sisustuskaubad.
Jõululaada kaup pärineb suurelt jaolt otse tootjalt, mis annab võimaluse hinnas kaubelda ja tootjaga vahetult suhelda. Käib ju kauplemine laada juurde.
Hulgifirma OÜ Aardla Kaubandus juhataja Helina Riibaki sõnul on detsember kõige magusam müügiaeg ning laadal on selles täita oluline osa.
Aardla Kaubandus on laadal väljas erinevate jõulutoodetega, nagu küünlad, mänguasjad, erinevad pakkematerjalid jms. Jõululaada eelarve on ligikaudu 20 000 krooni ja eeldatav käive 30 000?40 000 krooni. Riibaki sõnul saab laadal iga tootja või ettevõtja teha kõik endast oleneva paremaks müügiks ja enda reklaamiks. Kaubanduskeskustes võib pahatihti see kõige huvitavam kaup poeriiulil märkamata jääda.
Riibak on täheldanud, et olenevalt laada temaatikast on osalejate seas suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid. Toidukaupadega seotud laatadel on rohkem suurettevõtteid ja mitmekesisema kaubavalikuga (tööstuskaup, käsitöö) rohkem väikeettevõtteid.
Eesti Villa- ja Nahatööstuse OÜ esindaja Tuuli Ermel arvab, et jõululaat on oluline nii suurtele kui väikestele firmadele, osale tähtsam reklaami-, teistele käibeaspektist. Villa- ja Nahatööstus müüb oma kaupa põhiliselt ainult laatadel ja osaleb aastas ligi 20 laadal. Kaupluse jaoks jääb toodangut väheseks.
Hetkel kuum
Ermeli sõnul on laadakülastajatele oluline näha, kes toote on valmistanud ja kindlasti saab laadalt ka tooted odavamalt kui poest. Villa- ja Nahatööstuse eelarve on laadal osalemiseks on ligi 5000 krooni, käivet ei osanud Ermel veel prognoosida.
Mõned aastat tagasi ettevõtlusega alustanud ja umbes viiekümnendates eluaastates FIE Sirje Punnar osaleb Tartu jõululaadal teist aastat. Tööle oli tal raske saada vanuse tõttu, kuid ravikindlustust oli vaja ja seega ei jäänud ta käed rüpes istuma.
Punnari arvates meelitab külastajaid laadale osalevate väiketootjate pakutav originaalsem kaup, kuid korraldajate organiseeritav meelelahutuslik programm peab samuti tasemel olema. Jõululaat on ju meelelahutusüritus. Punnari toodangu maht on väike ja seega poodi oma kaupa pakkuma ta ei lähe, kuid osaleb aastas ligi kümnel laadal. Kulutused teenib tasa ja veidi saab ka kasu.
- Ruth Roht, ASi Kalev suhtekorraldusjuht
Kalev ei osale sellel aastal ühelgi suuremal jõululaadal, vaid on selle asemel keskendunud alternatiivsetele kohtadele ja tegevustele.
Näiteks võtab Kalev sel aastal oma kommilaada ning ajalooliste kommipakendite näitusega osa Rocca al Mare vabaõhumuuseumi jõuluküla tegemistest. Samuti on meie maiustused esindatud Tallinna raekoja jõulukeldris. Ka osaleb Kalev Tartu Raekoja platsil toimuval talvefestivalil Jõululinn Tartu.
Mida aasta edasi, seda enam tundub, et varasematel aegadel toimunud suured jõululaadad on oma aja ära elanud ja seda peamiselt seoses kohaliku kaubanduse kiire arenguga. Tänapäeval on suured kaubanduskeskused oma olemuselt juba iseenesest suured laadad, kus pakutakse kaupu kõigile ja igale maitsele. Jõulude eel ja ajal muutuvad aga järjest populaarsemaks just need ettevõtmised, kus pakutakse veidi tavapäratumaid kaupu ja neile lisaks veel midagi: kas omapärast keskkonda, vahvaid üritusi või veel midagi kolmandat.
- Kerttu Anni, jõululaada külastaja
Kuna jõululaat on lühiajaline projekt ja mitte nii tavaline, siis tekitab laadamelu hasarti osta kokku igasugust ?nänni?. Kaupluses ei teki sellist jõulutunnet, mille loob jõululaat. Kuna tegu on ikkagi kogu pere üritusega, siis on laada plussiks ka ruumi rohkus. Käruga kitsaste lettide vael trügimise asemel saab laadal perega mõnusalt aega veeta.
Autor: Tiina Kass
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele