Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koalitsiooni eluiga: kes sügisel köhib, see...

    Äripäeva arvamustoimetus palus vastata keerulisele küsimusele: ?Kui kauaks on sellele koalitsioonile aega antud?? Raske ülesandega toimetulemiseks küsisin nõu poliitikast kirjutavatelt-rääkivatelt ajakirjanikelt.
    Halva üllatusena vastasid Sulev Valner (Maaleht), Laur Uudam (SL Õhtuleht), Anvar Samost (BNS), Ainar Ruussaar (ETV), Kalle Muuli (Postimees), Urmet Kook (Eesti Päevaleht) ja Argo Ideon (Eesti Ekspress) nagu ühest suust, et valitsus laguneb kindlasti enne järgmisi valimisi 2007. aasta märtsis. Valdava enamus hinnangul juba kas 2004. või hiljemalt 2005. aastal.
    Ajakirjanikud on hästi informeeritud. Miks on head ajakirjanikud praeguse valitsuse tuleviku suhtes nii suured pessimistid? Ilmselt seetõttu, et pessimist on hästi informeeritud optimist.
    Taas nagu ühest suust kõlasid põhjendused Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu valitsuse enneaegsele lagunemisele: erimeelsused 2005. aasta eelarve koostamisel, eriti Reformierakonna lubadus alandada üksikisiku tulumaksumäära. Avalikkuse hoiakut valitsuse suhtes kujundab vana kõnekäänd: kes sügisel köhib, see kevadeks läinud. Miks vaakus Juhan Partsi sõnul ?taasiseseisvumise järgselt tugevaim koalitsioon? hinge juba pool aastat pärast ametisse astumist?
    Alustati ju hoopis kauge eesmärgiga. Koosmeele koalitsiooni lepingu allakirjutamisel 2. aprillil ütles Juhan Parts: ?Ütlen täie teadmisega seda, mida olen endas kandnud: meie valitsus tuleb toime ning püsib neli aastat.?
    Nn koosmeele valitsuse nõrkuse põhjus on suurejooneline koalitsioonilepe, milles heldelt jagatud lubadusi pole võimalik täita. Pole võimalik üheaegselt vähendada riigi tulusid ning suurendada järsult kulusid. Sellisele leppele alla kirjutades lootis mõni erakond või mõned erakonnad algusest peale seda, et õnnestub täita oma lubadused ning jätta täitmata partneri omad. Nii lörtsis valitsusliit kaheksa kuuga mõiste ?koosmeel? lootusetult ära. Sellest on siiralt kahju. Strateegiliste Algatuste Keskuse juhataja Meelik Kattago räägib mõistujutu: vaesest orust suutis rikkasse mäetippu tõusta ainult kolm teelist. Idamaa sõdalane taltsutas tuld sülitava draakoni ja ratsutas seda piitsutades tippu. See sõdalane oli Singapur.
    Katoliiklik munk leppis kokku nii heade kui kurjade jõududega, vormistas leppe evangeeliumiks ning läbis ohtliku tee pühakirja käes hoides. See munk oli Iirimaa.
    Põhjamaa talupoeg poleks suutnud draakonit taltsutada ega uskunud ta ka pühakirja imelist jõudu. Küll oli talumehel hea kaart, kompass ning veendumus, et ka tema on väärt mäetipus rikkusi nautima. See talupoeg oli Soome ning tema kaardiks koosmeele poliitika. Soomes toimib koosmeeleühiskond, kus erakondade ning muude mõjugruppide arusaamad riigi strateegilistest arengusuundadest langevad paljuski kokku. Hoolimata sellest, et Soomes (ja teistes Põhjamaades) pole karmi käsuliini ega paberile pandud ühiskondlikku kokkulepet. Kokkulepped ? ka erakondade vahel ? lihtsalt peavad. Kas teie arvates sobib Eestile sõdalase, munga või Põhjamaa talupoja roll?
    Iga ettevõtja teab, et organisatsioon ei toimi edukalt, kui seal kümme aastat järjest vahetatakse iga aasta-pooleteise tagant juhtkond välja. Sellises olukorras püüab iga juhtkond ettevõttest enda jaoks võimalikult palju välja lüpsta ja organisatsiooni käsi käib pikaajaliste plaanide järgi tegutsevate konkurentidega võrreldes täbarasti. Sama loogika kehtib valitsuste puhul. Iga uus valitsus võtab vastu oma programmi ?Eesti aastal 2014?, kuid juba kahe-kolme aasta pärast ei tähenda see uhke nimi mitte midagi. Ja valijad ei usalda ühtki valitsust.
    Äsja tegi Economist ülevaate kümnest Euroopa Liiduga ühinevast riigist. Seejuures märkis mainekas ajakiri halvakspanuga, et Kesk-Euroopa riikides on valitsused viimase kümnendi vältel keskmiselt vastu pidanud ainult 20 kuud. Õnneks ei teadnud Economist, et taasiseseisvunud Eestis on valitsuste keskmine eluiga veel lühem.
    Eestist võib euroliidus saada teise sordi liige sel lihtsal põhjusel, et tippkohtumistel istub Eesti toolil iga aasta-kahe tagant uus mees. Tony Blairid ega Göran Perssonid ei võta selliseid partnereid tõsiselt. Euroopas pole asja tegijast, kes kodus oma tööga toime ei tule. Mida tugevam on meie valitsus, seda paremini kaitseb ta ELis ja NATOs Eesti huve.
    Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.