Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nokia-börs võtab suuna üles
Eelmine aasta oli Soome majandusele madala kasvu aasta, kuid seegi oli lohutus pärast 2aastast turgude madalseisu. SKP kasvas 1,2% ja järgmisel aastal on oodata kasvu juba üle Euroopa keskmise ehk kuni 2,6%. Suurimatest firmadest lausa 90%-le ennustatakse kasumi paranemist.
Lahkuva aasta suurimad järgmisi aastaid mõjutavad sündmused olid Helsingi börsi ehk HEX Groupi ja Stockholmi börsi omaniku OM grupi ühinemine OMHEXiks ja uus 2005. aastal jõustuv dividendide topeltmaksustamine.
OMHEX on ühinemise järel Skandinaavia suurim börs ning katab Rootsi, Soome, Eesti ja Läti aktsiaturud. Võib öelda, et kõigis maades on neil monopoolne ja Soomes isegi riigi poolt soodustatud monopoolne seisund. Samas käib Euroopa parlamendis aktiivselt vestlusring teemal aktsiakauplemise lubamine ka alternatiivsetel turgudel. Poolt on Skandinaavia maad ja vastu Euronexti Itaalia ja Prantsusmaa. Aktsiakauplemise vabastamine tooks endaga kaasa mitmeid vähemlikviidseid turgusid ja püsiva riigi maksusoodustustega HEXi.
Dividendide topeltmaksustamine toob endaga kaasa selle, et järgmisest kevadest võib tulla kena dividendikevad ja oodatust tagasihoidlikum emissioonidesuvi. Spekulatsioonide kohaselt võib dividendide topeltmaksustamine panna mõtlema uusi võimalikke perefirmade emiteerijaid, kas on mõtet börsile tulles maksta makse dividendide pealt või jätta need maksud börsiväliselt maksmata. Järgmise aasta keskmine dividenditootlus arvatakse olevat 3%, Nokia välja jättes 4% ja umbes 40 firmat ei maksa dividende.
Eelmise aasta jooksul tõusis Nokia nõrga esinemise tõttu Soome aktsiaturgu kajastav HEX Portfolio Index vaid 10%. Helsingi börsi ei nimetata asjata Nokia-börsiks ? firma osakaal indeksis on ligi 70%, nad on lisanud ajavahemikus 1995?2000 Soome SKPsse peaaegu 7% ja Nokia eksport moodustab umbes neljandiku kogu maa ekspordist. Eelmine aasta ei olnud Nokiale just parim, kuid see aasta oodatakse kaua oodatud 40%-lise maailma turuosa saavutamist. Halvem pool on mobiilihindade langemine, mis kahjustab firma kasumit.
See aasta on Soome analüütikute huviorbiidis ja soovitusnimekirjas tsüklilised firmad ? mets ja metallid, finants ja meediasektor. Pessimistlikud ollakse IT-sektori osas.
Soome firmadele analüütikud soovitavad aktsiatest metsasektorisse kuuluvaid UPM Kymmene ja Stora Enso, metallidega seotud Outokumpu, meediasektorist Alma Media, SanomaWSOY Talentum ning finantsettevõtetest Sampo ja Nordea aktsiaid. Muude sektorite firmadest tuleks ära märkida Nokian Renkaat, Wärtsilä, Metso, YIT-Yhtymä, Finnair, Aldata, Saunalahti, Marimekko. Kuue Soome juhtiva investeerimisfirma ja Arvopaperi dividenditootluse ja P/E suhtarvude ennustused on välja toodud ka ülalolevas tabelis.
Järgmise aasta IPOde (esmasemissioonide) arvu loodeti varem olevat veidi suurem kui nüüdseks usutakse. Osaliselt on takistuseks uus maksuseadus ja mõningane ?kes on esimene julge??-küsimus.
Rootsi üle 18 kuu esimene emiteeritav firma Dometic jäigi emiteerimata investoritepoolse vähese huvi tõttu. Soomes peaks investoritel huvi leiduma, kuid samas ei ole ükski firma veel emiteerimisavaldust sisse andnud. Sama kehtib Eesti kohta.
Soomes tuli börsile eelmine aasta siiski üks firma, Helsingi börs ise ehk uus OMHEX. Riigi omanduses olev energiafirma Fortum eraldab taas eraldi firmaks oma naftatoodangu, mis hakkab kandma vana head brändinime ? Neste. Teadaolevalt on Neste ka kindel börsile tulija, küsimus on vaid ajas. Muud spekulatsioonid käivad näiteks Indoor Groupi (Asko ja Sotka), Mehiläineni ja Ahlstromi ümber.
Samas on börsilt lahkumas või juba lahkunud Eimo, Hackman, Instrumentarium, Janton, Polar ja Tamro. Seda võib ju vaadata optimistliku külje pealt, et nendesse firmadesse investeeritud raha suundub siis allesjäänud firmadesse, kuid kahjuks nii ühene see tehe pole.
IPOsid ei soodusta ka uus maksuseadus ja mõningad analüütikud on lausa muianud, et firmadel tuleb siis otsida emiteerimiseks paindlikuma maksusüsteemiga maid ning see võib olla Eesti võimalus.
Autor: Jaanika Heinsuo