Veoettevõtjad peavad partneritel silma peal hoidma

?Surve Eesti veoettevõtetele tugevneb sellepärast, et me jääme ELi piiririigiks,? selgitas Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti.

Tema hinnangul hakkab endast suuremaid riske kätkema näiteks kaubavedu kolmandatest riikidest, kas või Venemaalt Euroopa Liidu (EL) maadesse. Kui näiteks Venemaalt Eesti kaudu Hispaaniasse suunduv kaubakoorem maksude väljapetmiseks tee peal n-ö ära kaob, esitab toll nõudeid saamata jäänud maksude tasumiseks ERAA-le kui TIR-süsteemi tagatisorganisatsioonile. Sealtkaudu hakkab see mõjutama kõigi organisatsiooni liikmesfirmade rahakotte. Praegu piirdub ERAA vastutus vaid Eestiga. Alates maist muutub Eesti teatavasti osaks ühtsest majandusruumist ning siis pole enam tähtis, millises punktis teel Hispaaniasse koorem kaob. Määravaks muutub Eesti piiri ületamise ehk meie kaudu ELi sisenemise fakt.

ELiga liitumiseni on jäänud vee loetud kuud. Mida veofirma jaoks liitumine kas või käibemaksustamise seisukohalt tähendab, oskavad Eestis öelda vaid väga üksikute transpordifirmade töötajad.

ERAA peasekretär Toivo Kuldkepp märkis, et kuna liitumiseni on jäänud vähe aega, kaalub ERAA konsultatsioonifirmaga Ernst & Young riskide analüüsi osas koostööd. Tõenäolisel korraldatakse ka seminare.

Nende väheste veofirmade hulka, kes ELi mõjud enesele paremini selgeks teinud, kuulub AS Schenker.

Pearaamatupidaja Andres Lauri kinnitusel tähendab ELi minek transpordiettevõttele, et kontrollitööd tuleb juurde. ELi serveris asub internetivärav, kus tuleb kontrollida klientide ja partnerite käibemaksukohuslust, et näha, kas võib nullprotsendilise käibemaksuga arve välja kirjutada.

Kontrollimiseks tuleb omakorda kokku korjata kõikide koostööpartnerite ja klientide käibemaksukohusluse (KMK) numbrid. ?Töömaht saab olema päris suur,? tõdes Laur.

Põhiline muudatus seisneb võrreldes praeguse korraga aga selles, et kui hetkel on tollivormistus piisavaks ekspordi tõenduseks, siis pärast ELiga liitumist enam mitte. Siis on Eestist kauba või teenuse väljamüümisel lubatud rakendada nullprotsendilist käibemaksumäära, kui ostjaks on väljaspool Eestit asuv ELi liige ja ta on omas riigis käibemaksukohustuslasena registreeritud.

?Välisklientide surve, et väljastaksime null protsendiga arveid, saab kindlasti olema tugev,? arvas Laur. Seega tuleb iga arve väljastamise hetkel kontrollida kliendilt saadud KMK numbrit. Vastutus tehingu eest pannakse nimelt teenuse müüjale ehk veoettevõttele.

Kui klient esitab vale või tühistatud KMK numbri, jääb müüja süüdi, et tausta piisavalt ei kontrollinud.

Müüja peab sel juhul arve ringi tegema, maksustama tehingu 18protsendilise käibemaksuga ja tasuma käibemaksu ise oma riigis. Kas müüja aga selle ?lisaraha? hiljem kliendilt kätte saab, pole kaugeltki kindel.

Suure ja muutuva kliendibaasiga ettevõtjatel tuleb tõenäoliselt hakata klienti valima. Võimalik oleks ka anda arveid harvem välja, näiteks korra kuus või siis värvata piisavalt lisatööjõudu, et kõik KMK numbrid saaks igal müügihetkel kontrollitud.

Lisanduvad ka nõuded väljastatavate arve vormistusele ning suureneb kõikvõimalik arvestus- ja aruandluskohustus.

Veoettevõtja, Riigikogu liige Jüri ?ehovtsov ei näe seoses ELiga liitumisega riske mitte ELi ja Venemaa vahelises, vaid ELi-siseses veonduses.

?Me teame, et Eestis ei tegutse kaugeltki kõik firmad sada protsenti ausalt,? nentis ?ehovtsov. ?Kui keegi toob kauba välismaalt, saab ta lasta selle kohe müüki. Pärast ütleb riigile, et ei ole maksude jaoks raha. Riik saab ta ajada pankrotti ja kogu lugu. Võib-olla algatab kriminaalasja. Aga kui on riiulifirma ja bomž eesotsas??

?ehovtsovi arvates tuleks maksuameti ametnike hulka seetõttu kahekordistada.

Praegu, erinevalt tulevikust piirideta ELis, ei saa aga kaupa tollilaost enne kätte, kui maksud makstud.

?Mind ei hirmuta isegi mitte niivõrd salakaubavedu Poolast või Leedust, suitsud ja salaviin, vaid kuidas ikkagi hakkab käima riigile maksude maksmine, see on probleem,? rääkis ?ehovtsov. ?Ma ei ole oma küsimustele saanud konkreetseid vastuseid. Kui minna kliendi vastutuse peale, siis võib tekkida ühel päeval lihtsalt auk riigieelarvesse, sest ei laeku maksudena piisavalt raha.?