Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Printer kodukontorisse

    Koduseks kasutamiseks mõeldud printerid ? nii laser- kui ka tindiprinterid ? kuuluvad pigem madalamasse või keskmisesse hinnaklassi. Sellest hoolimata ei saa printerit ostes lähtuda vaid selle esialgsest hinnast. Printer peab alati olema töökorras, kuna kodukontoris kasutavad printerit nii lapsed koolitöödeks kui ka emad-isad tööasjade ajamiseks. Seega esitatakse printerile küllaltki erinevaid nõudmisi ? soovitakse välja lasta nii arvutis tehtud joonistusi, värvilisi fotosid kui ka tekste.
    Enne printeri ostmist tuleb igal juhul läbi mõelda, milleks seda kõige rohkem vaja on. Arvestada tuleb esialgse investeeringu suurust, samuti printimiste hulka ning hilisemaid kulutusi kulumaterjalile (tint või tooner, paber). Tindiprinteri kasuks räägib madal hind ning värvilise väljatrüki võimalus, laserprinteri eeliseks on aga pikema kasutusajaga tooner ning seeläbi odavam ülalpidamine.
    Tindiprinterid paistavad esmapilgul odavad, kuid see on petlik. Kuigi värviliste tindiprinterite hinnad algavad juba 600 kroonist, võib esialgne soodus ost osutuda pikas perspektiivis küllaltki rahanõudvaks. Eriti, kui prinditakse palju ning värviliselt.
    Omas kodus, kus ka tööd teen, on kaks printerit ? üks värviline tindiprinter ning teine mustvalge laser, mõlemad vanemad mudelid. Esmalt sai soetatud tindiprinter, kuna hind tundus madal olevat. Õige pea aga selgus, et tindiprinter ei pruugi sugugi olla parim valik. Kuigi kvaliteet oli väga hea ning prinditud fotod suurepärased, kasutasin seda suhteliselt harva ning ühel hetkel leidsin seadmest kuivanud tindipoti. Tuli uus asemele osta. Canoni printerite mustad tindipotid maksavad alates 300 kroonist (550 lehte) kuni 625 kroonini (1050 lehte). Värviliste hinnad algavad 500 kroonist. Ka Epsoni ning HP tindipotid on üldiselt sama hinnaga. Uue musta tindipotiga saab printida 400?1000 lehekülge, värvilisega umbes kaks korda vähem.
    Seega on tindiprinteri peamiseks miinuseks tihti vahetamist vajavad tindipotid. Kui aga prindid harva, siis võib pott sootuks kuivada. Tuleb leida kesktee. Samuti on tindiprinterid tavaliselt mõnevõrra aeglasemad, samas ei mängi kodustes tingimustes kiirus väga suurt rolli.
    Laserprinteri eeliseks tindiprinteri ees on pikem eluiga ? nimelt ei tule laserprinteri tahmakasti vahetada nii tihti kui tindiprinteri potte. Ühe keskmise hinnaklassi tooneriga saab printida umbes 2500 A4-lehekülge. Kodustes tingimustes on see enam kui küll.
    Odavamad kodukontoritesse mõeldud laserprinterid väljastavad minutis tavaliselt 15?20 lehte. Printeri võimsus lubab kuus väljastada 5000?10 000 lehte. See teeb päevas keskmiselt 160?320 lehte. On selge, et keskmises kodukontoris ei tule iialgi nii palju printida.
    Kui laserprinteri tooner tühjaks saab, tuleb soetada uus. Toonerite hinnad on eri tootjatel suhteliselt sarnased, 2500 lehte printida võimaldav tooner maksab veidi alla tuhande krooni, suuremamahulised on kallimad. Keskmiseks lehe hinnaks uue tooneri puhul võib arvestada 30?35 senti.
    Kui aga on soov printida fotosid, siis laserprinter selleks ei sobi. Võib küll välja lasta mustvalgeid fotosid, kuid võrreldes värvilise tindiprinteriga pole tulemus nii pilkupüüdev. Samas, ilma lisakulutust tegemata on võimalik oma digitaalne foto valmis teha lasta fotolaboris, kus kvaliteet kõrgem.
    Kui kodusest kontorist on vaja saata ka fakse, skaneerida ning paljundada, siis tasub mõelda kombaini soetamisele. Kuna kodus pole tavaliselt ruumiga just laiutada, siis ei ole kasulik osta neid seadmeid eraldi ? piisab ühest seadmest, mis ühendab faksi, skanneri ja paljundusmasina. Sarnaselt printeritega pakutakse ka kombainide puhul nii tindi- kui lasertehnoloogiat kasutavaid seadmeid. Nende hinnavahe on samuti peaaegu kahekordne. Odavamad lasertehnoloogial põhinevad kombainid maksavad alates 7000 kroonist, keskmise väikekontorikombaini hind jääb 9000 krooni kanti. Tindiga multifunktsionaalsed seadmed maksavad alates 2000 kroonist ning nende hinnad lõppevad 10 000 krooni piiril.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mart Parind: Brexit tähendab Brexitit. Kõigile. Ka juriidiliselt Prantsusmaal elav britt jäi mõlemas riigis valimisõiguseta
Mõnikord on vaja, et õiguslikult ilmne kinnitataks üle ka kohtus. Just nii juhtus 9. juunil, kui Euroopa Kohus pidi nentima, et pärast Brexitit ei laiene Euroopa Liidu kodanike õigused enam Ühendkuningriigi kodanikele, ole sa kes tahes, kirjutab Advokaadibüroo NOVE nõunik ja Euroopa õiguse valdkonna juht Mart Parind.
Mõnikord on vaja, et õiguslikult ilmne kinnitataks üle ka kohtus. Just nii juhtus 9. juunil, kui Euroopa Kohus pidi nentima, et pärast Brexitit ei laiene Euroopa Liidu kodanike õigused enam Ühendkuningriigi kodanikele, ole sa kes tahes, kirjutab Advokaadibüroo NOVE nõunik ja Euroopa õiguse valdkonna juht Mart Parind.
Aktsiabörsi tõus on pöördunud uuesti languseks
Eelmise nädala ralli aktsiaturul on pöördunud uuesti languseks ning eile miinuses lõpetanud USA aktsiaturg vedas kaasa ka Aasia börsid.
Eelmise nädala ralli aktsiaturul on pöördunud uuesti languseks ning eile miinuses lõpetanud USA aktsiaturg vedas kaasa ka Aasia börsid.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Äsja valminud mereplaneering vaidlustati kohtus
Meres kõiki toiminguid kas keelav või lubav pühakiri ehk mereala planeering, mis sai pikalt kestnud koostamise ajal kõvasti kriitikat, vaidlustati kohtus.
Meres kõiki toiminguid kas keelav või lubav pühakiri ehk mereala planeering, mis sai pikalt kestnud koostamise ajal kõvasti kriitikat, vaidlustati kohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.