Riigikantselei kummutab suhkruostubuumi

Neli viiendikku Eesti elanikest eelmise aasta lõpukuudel suhkrut ei varunud, teatas riigikantselei Euroopa Liidu teabekeskus.

Väited massilisest suhkruostubuumist on riigikantselei vahendatud EMORi suunajuhi Aivar Voogi sõnul ekslikud. 'Pole muidugi välistatud, et kevadel, kui ametlik ühinemine läheneb, suhkru ostmine mõnevõrra kasvab. Kuid nende arvude järgi võib oletada, et mingit seniolematut ostubuumi ei ole olnud ega ka tule,' lausus Voog.

2003. aasta detsembris EMORi küsitlusele vastanutest märkis 76%, et ostis paaril viimasel kuul suhkrut nagu tavaliselt ja 5% oli ostnud suhkrut harilikust vähem või üldse mitte.

Vaid 5 protsenti EMORi küsitletutest ütles, et on ostnud suhkrut mitu korda enam kui tavaliselt, 14 protsenti aga mõningal määral enam kui tavaliselt. Viimastel kuudel ei ostnud suhkrut tavapärasest enam 87% eestlastest ja 71% teistest rahvustest elanikest. Keskmisest rohkem oli suhkru ostjaid linnades ja vanemate inimeste hulgas.

Euroopa Liitu astumine toob Eestis kaasa suhkruhinna tõusu. Kuna ELis soovitakse traditsioonilist suhkrutootmist säilitada, siis on sealne hind kohalike tootjate huvides maailmaturu omast kõrgem, üle 10 krooni kilost. Eestis loobuti suhkrupeedikasvatajate toetusest 1990. aastate alguses ja sisseveopiirangute puudumise tõttu on meil suhkur üle kahe korra odavam kui ELis, ka teistes liituvates riikides on suhkur kallim. Aktiivse müügipoliitika tulemusel langes suhkru hind eelmisel aastal Eestis isegi alla 5 krooni.

Möödunud aasta septembris ja oktoobris imporditi Eestisse kaks korda enam suhkrut kui eelmistel aastatel, mis võib tekitada Eestile probleeme, kuna uued liikmesriigid peavad üleliigsed suhkruvarud omal kulul kõrvaldama.

Et vältida suhkru spekulatsiooniga tekkivaid kulusid Eesti ja teiste liikmesriikide maksumaksjatele töötab põllumajandusministeerium 20. jaanuariks välja laovarusid piiravad seadused. Üleminekuperioodi järel laovarude piirangud kaovad.