• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,2%6 192,35
  • DOW 300,98%44 524,78
  • Nasdaq −0,97%20 171,98
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,41
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,2%6 192,35
  • DOW 300,98%44 524,78
  • Nasdaq −0,97%20 171,98
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,41
  • 02.01.04, 14:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikantselei kummutab suhkruostubuumi

Neli viiendikku Eesti elanikest eelmise aasta lõpukuudel suhkrut ei varunud, teatas riigikantselei Euroopa Liidu teabekeskus.
Väited massilisest suhkruostubuumist on riigikantselei vahendatud EMORi suunajuhi Aivar Voogi sõnul ekslikud. 'Pole muidugi välistatud, et kevadel, kui ametlik ühinemine läheneb, suhkru ostmine mõnevõrra kasvab. Kuid nende arvude järgi võib oletada, et mingit seniolematut ostubuumi ei ole olnud ega ka tule,' lausus Voog.
2003. aasta detsembris EMORi küsitlusele vastanutest märkis 76%, et ostis paaril viimasel kuul suhkrut nagu tavaliselt ja 5% oli ostnud suhkrut harilikust vähem või üldse mitte.
Vaid 5 protsenti EMORi küsitletutest ütles, et on ostnud suhkrut mitu korda enam kui tavaliselt, 14 protsenti aga mõningal määral enam kui tavaliselt. Viimastel kuudel ei ostnud suhkrut tavapärasest enam 87% eestlastest ja 71% teistest rahvustest elanikest. Keskmisest rohkem oli suhkru ostjaid linnades ja vanemate inimeste hulgas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euroopa Liitu astumine toob Eestis kaasa suhkruhinna tõusu. Kuna ELis soovitakse traditsioonilist suhkrutootmist säilitada, siis on sealne hind kohalike tootjate huvides maailmaturu omast kõrgem, üle 10 krooni kilost. Eestis loobuti suhkrupeedikasvatajate toetusest 1990. aastate alguses ja sisseveopiirangute puudumise tõttu on meil suhkur üle kahe korra odavam kui ELis, ka teistes liituvates riikides on suhkur kallim. Aktiivse müügipoliitika tulemusel langes suhkru hind eelmisel aastal Eestis isegi alla 5 krooni.
Möödunud aasta septembris ja oktoobris imporditi Eestisse kaks korda enam suhkrut kui eelmistel aastatel, mis võib tekitada Eestile probleeme, kuna uued liikmesriigid peavad üleliigsed suhkruvarud omal kulul kõrvaldama.
Et vältida suhkru spekulatsiooniga tekkivaid kulusid Eesti ja teiste liikmesriikide maksumaksjatele töötab põllumajandusministeerium 20. jaanuariks välja laovarusid piiravad seadused. Üleminekuperioodi järel laovarude piirangud kaovad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele