Tänavune aasta tuleb poliitikas rahulikum

Mõjukatest poliitikutest olid minu hinnangul eelmisel aastal poliitikamaastikul võitjateks Juhan Parts ning Villu Reiljan. Kaotajateks pean Edgar Savisaart ning Siim Kallast. Olen veendunud, et sellel aastal valitsuskoalitsioon ei lagune.

Kallase juhitava Reformierakonna ning Savisaare juhitava Keskerakonna tugevuseks on kindel toetajaskond. Reformierakond pole varjanud, et nende eesmärk on olla igas valitsuses. Üritades olla igas pulmas peiuks ja igal matusel kadunukeseks võib Kallase juhitud Reformierakonda tabada Savisaare sündroom.

Reformierakonnaga kardetakse koostööd teha, sest pole kindlust koostöö püsivuses. Tooli ära tõmbamine peaminister Mart Laari istumise alt ning Savisaare käe palumine kahandas Reformierakonna usaldusväärsust partnerite silmis ning jättis okka Mõõdukate ja Isamaaliidu juhtide südamesse. Oli ju ka Reformierakond see, kes seisis vastu Res Publica püüdlustele kaasata Partsu juhitavasse valitsusse Isamaaliit.

Novembris puhkenud valitsuskriisi ei suutnud peaminister Juhan Parts loodetud kiirusega lahendada, sest kriisi lahendamine sõltus Isamaaliidust ja Rahvaliidust. Mõlema erakonna juhid soovisid näidata koha kätte Kallas & Co-le. Seetõttu ei rutanud Isamaaliit valitsusse ning Rahvaliidu juhtpoliitikud pritsisid tuld ja tõrva Reformierakonna suunas. Nad esitasid üha uusi Reformierakonna põhimõtetega vastuollu minevaid nõudmisi. Stabilisatsioonireservi kulutamine, riigi laenukoormuse suurendamine, maksukoormuse tõstmine, defitsiidiga eelarve tegemine ? need ideed mõjuvad Siim Kallasele punase rätikuna.

Valitsuskriisi puhkemine oli tragikoomiline, sest avalikkuse ees vaieldi 700 miljoni krooni jagamise üle. Samas laekus 2003. aasta riigieelarve 1,8 miljardi krooni võrra üle. Riigil on maksumäära alandamiseks vajaminev raha olemas. Jättes eelarvemaht muutmata ning kasutades eelmise aasta eelarve ülejääki, oleks isegi reaalne alandada tulumaksumäär 20 protsendile kohe 2004. aastast. Valitsuskriisi põhjuseks polnud seega maksureform. Eesmärk oli poliitilisel maastikul jõujooned ümber mängida. Tõmmates vee peale Reformierakonnale, üritas Villu Reiljani juhitud Rahvaliit end senisest paremini positsioneerida. Võimalik, et Rahvaliidu juhid üritasid tühjast kübarast tõmmata välja jänest ehk uut koalitsiooni.

Lühiajaliselt tuleb valitsuskriisi esilekutsumine Rahvaliidule ja Villu Reiljanile kasuks. Nad said tähelepanu ja näitasid, et ei lase endale pähe istuda. Reiljan võitis valitsustüli põhjustades lahingu, aga võib kaotada sõja, sest valitsuskriis parandas Isamaaliidu positsioone.

Rahvaliidu tugevuseks oli üllatusmoment. Reiljani nõudmised tulid Kallasele ja Partsule ootamatult ning väga ebasobival ajal. Seetõttu oli valitsuskriisi lahendamiseks ainus võimalus taanduda Reiljani ees. Usun, et juba praegu valmistuvad partsud ja kallased järgmiseks Rahvaliidu uksepaugutamiseks, mis võib toimuda kevadel, kui otsustatakse 2005. aasta riigieelarve koostamise põhialused ja selgub maksureformi käivitamine. Või sügisel, kui eelarve on Riigikogus.

Võtmeks osutub Isamaaliit. Kui viimane on nõus valitsusse tulema, satub Rahvaliit keerulisse olukorda, sest siis võib juba Kallasel ja Partsul olla soov koalitsiooni muuta. Nii võib juhtuda, et valitsusse jäämiseks peab Rahvaliit tegema suuri järeleandmisi.

Tegelikult pean kõige tõenäolisemaks, et alanud aastal eelmise aasta novembrile sarnast valitsuskriisi ei puhkegi. Juhan Partsu huvi on hoida valitsus koos. Vennad Reiljanid hoiavad madalat joont, sest teavad, et häält tõstes leiavad nad end opositsioonis. Reformierakonda rahuldab tulumaksureformi käivitumine. See tähendaks Reformierakonnale kahe peamise lubaduse ? maksumäära alandamine ja vanemapalk ? täitmist. On võimalik, et teised koalitsioonipartnerid tulumaksureformi ei toeta ning valitsusse jäämise nimel loobub maksureformist ka Reformierakond.

Tõsisem tüli võib valitsusliidus puhkeda ainult siis, kui mõni osapool soovib kutsuda esile erakorralisi valimisi. Kallas ja Parts pole ennetähtaegsetest valimistest huvitatud. Reformierakonna positsioon oluliselt ei paraneks. Res Publical on aga vananemise probleem. Nende uus poliitika on end näidanud ja tõenäoliselt saavad nad järgmises parlamendis vähem kohti.

Erakorralised valimised oleks meelepärased Savisaare juhitavale Keskerakonnale, kes jäi valitsusest eemale. Ja võimalik, et ka Rahvaliidule, kes soovib erakorraliste valimistega oma positsiooni parandada. Reiljani ja Savisaare tahtmisest jääb aga väheks. Erakorralised valimised saavad toimuda, kui enamus Riigikogust seda soovib. Seega sõltub alanud aastal nii koalitsiooni muutmine kui parlamendi ennetähtaegne laialisaatmine Isamaaliidust ja ka Mõõdukatest.