Tasemekoolitus ootab aasta pärast maksuvabastust

?Konkreetset otsust tasemekoolituse maksuvabastuse kohta täna teada ei ole, kuid teatud erandi tegemine võib kaalumisele tulla,? tunnistas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. ?Eks transpordikulude maksuvabastus kasvas ju ka kolmepoolsetest läbirääkimistest välja.?

Tööandjate tasemekoolituskulude maksuvabastus oli teemaks juba eelmise aasta lõpus, kui võeti vastu tulumaksuseaduse muudatusi. Maksumaksjate, tööandjate ja ametiühingute nõudmisel kaotati küll erisoodustusmaks ettevõtte kulutustele töötajate transpordiks töö ja kodu vahel, kuid taseme- ja vabahariduslik koolitus jäi jätkuvalt maksukoorma alla. Veel aasta lõpus toonitasid osapooled, et erisoodustusmaksust vabastamine on eriti oluline, sest aastaks 2010 tahab teadmistepõhise ühiskonna poole pürgiv riik jõuda nii kaugele, et vähemalt 15% töötegijatest saab koolitust. Praegu harib ennast vaid 5% töötajaist ning trend on langev.

Ametiühingute keskliidu juhatuse esimehe Harri Taliga sõnul võetakse see teema 15. jaanuaril kolmepoolsetel läbirääkimistel üles. ?Mul on tunne, et valitsusel oli vaja lihtsalt aega selle mõttega harjumiseks,? ütles ta. ?Arvan, et see ei tule väga ränk sõda.?

Ka tööandjate keskliidu direktori asetäitja Tarmo Kriisi sõnul tahetakse koolituskulude erisoodustusmaksu kaotamine saavutada 2005. aastast. ?Mul jäänud on mulje, et see on täiesti realiseeritav ja ka kulud pole liiga suured, juttu on umbes 100 miljonist kroonist,? lausus ta.

Peamised vaidlused tulevad osapoolte vahel tõenäoliselt erisoodustusmaksu kaotamise vormi ja piirmäärade suhtes.

Kriisi sõnul on tööandjate taotlus, et tasemekoolituse erisoodustuste hulgast väljaarvamise piirmäär võiks olla 20 000 krooni töötaja kohta aastas ning vabaharidusliku koolituse puhul 10 000 krooni aastas.

Ametiühingute keskliidu mõtteks on kasutada seadusemuudatust ära erialaliitude liikmeskonna suurendamiseks. See tagataks Harri Taliga sõnul klausliga, et ettevõtluskuludeks, mis ei kuulu maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga, loetakse tööandja kulutused, mis tehakse kollektiivlepingu alusel.

Rahandusministeerium on aga seda meelt, et erisoodustusmaks kaotataks vaid kutsehariduse osas. Lemmi Oro sõnade kohaselt peab maksuseadus tagama investeeringute võimaluse nii, et sellega kaasneks parem konkurentsivõime ning baashariduse kulude katmine tuleks jätta teiste süsteemide kanda. ?Me ei saa panna tööandjate peale lõputult kohustusi, midagi peab jääma ka avaliku sektori kanda,? lausus ta. Kuna on teada, et mitmed haridusasutused produtseerivad paraku ka töötuid, on Oro sõnul jäänud õhku just kutsehariduse erisoodustusmaksust vabastamine.

Reval Hotelligrupi tegevdirektor Feliks Mäguse sõnul peaks töötajale hariduse andmine olema ettevõttele täiesti maksuvaba. ?Näiteks magistriharidus: ma ei näe põhjust, miks see peaks olema maksustatud,? lausus ta. ?Samas pool muna on ka parem kui tühi koor ning kui tahetakse kehtestada näiteks mingid piirmäärad, et kulutused oleks mõistlikud, siis miks mitte.?

Mägus lisas, et erisoodustusmaksu kaotamise ideed toetab ka fakt, et praegu soodustab see pigem õppeasutuste ja ettevõtete poolset arvetega ?susserdamist?. ?Ma ei usu, et tasemekoolituselt riigile saadav maksutulu oleks nii suur, et see kaaluks üles töötajate hariduse kasvu,? lisas ta.