Remeti alltöövõtjad tegid pankrotiavaldused

Artikkel

- Uudised
- Anne Oja
- 13. jaanuar 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Remeti alltöövõtjad tegid pankrotiavaldused
Pärnu kontserdimaja ehitanud ASi Kelmo pankrotiavaldust hakkas Tallinna linnakohus menetlema möödunud nädalal, esimest, mille esitas AS Clik, eelmisel aastal. Pankrotiavalduste aluseks olnud nõuded Remeti tütarfirma Remet-Remondi vastu on kokku ca 3 mln krooni.
Kelmo juht Arne Ahven ütles esitatud pankrotiavaldust põhjendades: ?Ega me pole heategevusasutus. Juba 2002. aastast on jämedalt 1,5 mln krooni võlga üleval. Lisaks kandsime vale projekteerimise tõttu piksevarda paigaldamisel 200 000 krooni kulu.?
Peale pankrotiavaldusteni viinud nõuete tahavad Remetilt võlgu veel mitu allhankijat. Eile toimunud kohtuistungil tunnistas Remetit esindav advokaat pankrotis KMR Vara advokaadile Toomas Laanemaale Pärnu kontserdimajast tekkinud nõuete kohta: ?Vaidlused lämmatavad Remetit.?
Lisaks KMR Varale on kohtusse Remet-Remondi vastu esitanud nõuded Maru Ehitus, Hiieko ja Fector. Remeti enda või tema teise tütarettevõtte Remet-Ehituse OÜ on kohtusse kaevanud ettevõtted Murbaran, Pumeko ja A&T Elekter.
Mullu suvel küündisid Remeti võlad alltöövõtjatele Äripäeva andmetel kokku 7 mln kroonini. Uued võlad on üleval ka Remeti viimastest suurobjektidest, Tallinna Tehnikaülikooli energeetikahoone ehituselt ja Estonia teatri renoveerimiselt.
Remeti omanik Aivar Lehtmets ütles, et küsimustele ettevõtte võlgade kohta vastab Remeti tegevjuht Tõnu Altnurme. Altnurme ei olnud eile kommentaariks kättesaadav.
Estconde-E tegevdirektor Angel Andla ohkas kommentaaripalve peale ja ütles: ?Raske on sellest midagi arvata, ilmselt on see kohtu lugu.? Andla lisas: ?Raske on öelda, miks alltöövõtjatele pole makstud. Loodus muidugi tühja kohta ei salli, kui (riigihanget ? toim.) ei saa Remet, siis saab keegi teine. Näiteks EMT kadumine mõjutaks mobiilside turgu palju tugevamalt kui Remeti kadumine ehitusturult.?
Skanska EMV peadirektor Jaanus Otsa ütles, et ei soovi Remeti võimalikku pankrotti kommenteerida ja lisas: ?Traagiline muutus see ei ole. Ehituses on piisavalt ettevõtteid, ükski riigihange ei jää sellepärast tegemata, kui Remet kaob.?
Remet on Eesti üks suuremaid ehitusfirmasid. Ettevõtte 2002. aasta käive oli ligi 310 ja kasum 11,6 mln krooni.
Allkirja väljapressimise ohvriks langenud ja Remeti kohtusse andmist kaalunud Evari juhi Rein Kala sõnul pole ta sarnase lepingupartneriga nagu Remet enne ega ka hiljem kokku puutunud. Raha tehtud töö eest ootab Evari siiamaani.
Üks samasugustest väikestest alltöövõtjatest, KMR Vara, jäi võlgu nii materjali eest kui ka maksuametile ning läks Remetilt raha oodates pankrotti. Pankrotivara hulka kuulub 365 000 kroonine nõue Pärnu kontserdimaja ehituselt.
Juba mõnda aega ei suuda Remet ehitustähtaegadest kinni pidada, mistõttu rakenduvad peatöövõtjale trahvid. Nõnda kaotab Remet Estonia kontserdimaja renoveerimise peatöövõtust ligikaudu pool miljonit krooni ja Tallinna Tehnikaülikooli energeetikahoone ehituselt rohkem kui miljon krooni.
Peep Jonas, Tallinna Tehnikaülikooli haldusprorektor, tõi hilinemise kõrval välja ka puudused tööde kvaliteedis.
Ehitaja Vladimir Djak ütles, et Remet ei vormistanud teda tööle mitte kokkulepitud palga, vaid miinimumpalgaga. Nüüd on palkaja võlgu umbes kahe kuu jagu musta raha, 25 000 krooni. ?Pole ime, et tööriistad Remeti objektidelt kaovad,? rääkis Djak, kelle sõnul läks ehitusmeeste nälgivate perede toitmiseks Estonia teatri juurest kaotsi ka üks kraana.
Hetkel kuum