Kliendikaardi taotlusankeet peab austama kliendi privaatsust

Keskmisel eestlasel on taskus üle kümne plastikkaardi, millest märkimisväärse osa moodustavad erinevate teenindusettevõtete püsikliendikaardid. Kaardi saab lunastada tagasihoidliku rahasumma eest või lihtsalt koos suurema ostuga.

Iga kliendikaardi saamiseks tuleb täita ankeet, milles enamasti küsitakse vähemalt kliendi nime, kontaktandmeid ja sünnikuupäeva. Sageli lõpeb ankeet valiklahtritega selle kohta, millise sidevahendi vahendusel soovib klient saada teavet sooduspakkumiste kohta. Saksamaal möödunud aasta detsembris lõpule viidud uuringust selgub, et suur osa püsikliendiprogrammidest on vastuolus isikuandmete ja tarbijakaitse seadustega. Kaardi kasutamise tingimustes puudub sageli informatsioon selle kohta, milliseid andmeid kliendi kohta kogutakse ja milleks neid kasutatakse. Valdavalt ei teavitata klienti ka sellest, et kliendikaardi abil omab (ja säilitab) teenindaja ülevaadet isiku sooritatud ostusest ja tellitud teenustest. Uurimusest nähtub ka, et kasutajatingimused on raskesti kättesaadavad ja neid ei esitata kliendile enne kaarditellimuse esitamist.

Kui ankeet tagastatakse täidetuna kaardi väljastajale, ei ole sellel viidatud või esitatud kasutajatingimused piisavad. Kui ankeet koosneb kahest osast, millest üks jääb pärast täidetud osa esitamist kliendile, peab sellelt nähtuma, millised on isiku õigused ja kohustused kaardi kasutamisel, aga ka, milleks on õigustatud ja kohustatud kaardi väljastaja. Et olukord on suuresti sama ka Eestis, peaksid uuringu nõuanded andmekaitseõigust silmas pidades olema kasulikud ka kohalikele kaupmeestele.