EPL: Eesti rukis kaob põldudelt

Eesti Rukkiselts soovib peatada siinse rukkikasvatuse edasise languse sellega, et rukkikasvatajad hakkaksid saama eurotoetustele lisaks oma riigi rukkitoetust.

Mullu kahanes rukki külvipind Eestis enneolematult palju ehk pooleni riigi omavajadusest. ?Meil peaks olema 26 000 hektarit rukist ja saama keskmist saaki,? ütles Eesti Rukkiseltsi president Leonhard Puksa Eesti Päevalehele. ?Siis kataks see meie oma rukkivajaduse ja oleks loomulik, et sööme omamaisest rukkist valmistatud leiba.?

Statistikaameti põllumajandussektori juhataja Aili Maanso sõnul on teravilja kasvatamine tervikuna tunduvalt vähenenud. Mullused saagikuse andmed pole veel päris täpsed, kuid need on kindlasti väiksemad kui varem.

?Lõppenud sügisel külvati rukist veel vähem, kui möödunud aastal kevadeks pärast külma talve alles oli jäänud,? ütles Maanso.

Samas on tänavune aasta Leonhard Puksa sõnul erakordne, sest sööme ainult oma rukkist valmistatud leiba. ?Seda tänu mullusele ikaldusele mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas,? ütles ta. ?Isegi Ukrainast on tahetud meilt rukist osta.?

Nii pole Eesti veskitel olnud sel aastal põhjust rukist sisse tuua, vaid seda on ostetud riigireservi oksjonitelt.

Eestlaste söögiharjumused on võrreldes saiaga kindlalt leiva kasuks. ?Sööme päevas 83 grammi leiba ning vaid 27 grammi saia,? märkis Puksa.

2005. aasta tahab Eesti Rukkiselts kuulutada rukkiaastaks, et ühtlasi tähistada 130 aastat Eesti kuulsaima rukkisordi, ?Sangaste rukki? aretamisest krahv Friedrich von Bergi poolt.