Korteriseina lammutamine nõuab projekti ja naabrite nõusolekut

?Eelmisest aastast kehtima hakanud ehitusseadus nõuab ehitusluba ainult siis, kui muudetakse kandekonstruktsioone. Mittekandvaid vaheseinu võib võtta maha vastavalt soovile,? ütles Tallinna linnavalitsuse ehituslubade osakonna juhataja Vello Ermann.

Kuigi mittekandvate vaheseinte lammutamiseks seadus otseselt ehitusluba ja projekti ei nõua, on projekti tegemine siiski soovitatav, sest korteriomanik peab võimalikud ehitusest tulenevad kahjud teistele korteritele hüvitama.

?Paneelmajal on üldiselt kõik seinad kandvad,? ütles ASi Eesti Projekt konstruktorite büroo juhataja Jaanus Natka. Tema sõnul tuleks projekt teha ka siis, kui soovitakse lammutada mittekandvaid vaheseinu, sest need toetuvad sageli läbi korruste üksteisele. Sellepärast on ka esimese korruse korteri ümberehitamisel võimalused mõnevõrra kesisemad kui näiteks viiendal korrusel.

Projekti tegemiseks kulub Natka sõnul 2?3 päeva ja olenevalt lahendusest läheb see maksma 1300?1500 krooni. Enne projekteerimist tuleks aga kindlasti välja uurida, kas üleval või all asuvates korterites on juba tehtud ümberehitusi, millega tuleks projekteerimisel ja ehitamisel arvestada.

Projektita ehitades võib koormus ebasoodsalt ümber jaotuda. ?Halvemal juhul hakkavad seinad kokku kukkuma, vahelael kaob tugi ära,? ütles Natka.

Kuna kandvad vaheseinad on teiste korteriomanikega ühisomandis, tuleb seinte lõhkumiseks saada teiste omanike kirjalik nõusolek. Mõnele omavalitsusele piisab ka korteriühistu loast.

Seejärel tuleb tellida projekt ja esitada see kohalikule omavalitsusele ning taotleda ehitusluba. ?Projekt peab nägema ette, et kandevõime ei väheneks ja teised korteriomanikud saaksid ka ehitada,? rääkis Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveinsener Mati Roossaar.

Mõned omavalitsused soovivad lisaks projektile saada suurema osa Eesti paneelmajadest projekteerinud ASi Eesti Projekt kinnitust plaanitavate muudatuste võimalikkuse kohta.

?Töid võib teostada ainult litsentseeritud ehitusfirma. Ja ehitust peab kontrollima litsentseeritud järelevalveametnik,? selgitas Vello Ermann Tallinnas korteri ümberehitamisele esitatavaid nõudeid. Kui tellija pole just asjatundja, siis oleks ehitusjärelevalveametniku palkamine kasulik, sest kahjud peab hüvitama korteriomanik.

Lisaks saab projektita ja loata ehitavat eraisikut trahvida kuni 18 000 ja juriidilist isikut kuni 50 000 krooniga.

Pärast ehituse lõppemist peab kohalikult omavalitsuselt taotlema korterile kasutusloa. Kui ehituse käigus soovitakse muuta korteri tehnosüsteeme, siis selleks peab tegema eraldi projektid ja taotlema load.

Kuigi paneelmaja tüüpkorteri planeeringut muutes on võimalik luua omanäoline kodu, pole seda korteri hinna tõstmiseks mõtet teha. Kinnisvaramaaklerite sõnul pole muudetud planeeringuga korterite hinnad tavalistest väga palju kõrgemad. ?Ei tule nõudmisi ebastandardsele korterile standardrajoonis,? nentis Pindi Kinnisvara eluruumide osakonna juhataja Maire Luks.

Autor: Kristo Mäe