Rahvusrestoran toob eksootika koju kätte

Eesti Restoranide ja Hotellide Liidu juhataja Donald Visnapuu sõnul ei tähenda rahvusrestoran vaid mõnda toitu menüüs, vaid terve restoran annab pildi riigist. Kirjutamata reeglid on ranged.

?See tähendab, et menüüst leiab riigi rahvusjoogid ja -söögid, restorani sisustus on rahvuslik ja mööbel ning teenindava personali riietuski on rahvuspärane,? selgitab Visnapuu.

Rangus on Visnapuu hinnangul põhjus, miks Eestist leiab vähe ehedaid rahvusrestorane ja miks pole läbinisti Eesti restorani.

Muu maailma rahvusrestoranid hakkasid Visnapuu andmeil Eestisse tekkima kuus-seitse aastat tagasi, mil Raekoja platsile kerkis esimene hindu restoran Maharadža.

Tallinnas asuva Eesti rahvusrestorani Eesti Maja juhataja Eneken Uslov selgitab, et Eesti toit ei meeldi mitte ainult turistidele, vaid seda käivad ostmas ja proovimas ka eestlased, külastajad jagunevad keskeltläbi pooleks. Suviti on reeglina ülekaalus turistid, jahedamatel perioodidel ja väljaspool turismihooaega eestlased.

?Välismaalaste seas on välja kujunenud ka püsikliendid, kes korra aastat Eestit külastades astuvad Eesti Majast ka läbi,? lisab Uslov.

Kui mulgipuder ja mulgikapsad on välismaalastest külalistele nii-öelda neutraalsemad ja mitte nii eksootilised road, siis näiteks mujal maailmas peaaegu tundmatu verivorst tekitab vastakaid arvamusi. ?See kas meeldib või ei meeldi,? räägib Uslov.

Välismaalased otsivadki menüüst üles eksootilisemad Eesti rahvustoidud, mida mujal maailmas maitsta pole võimalik.

Eestlased aga keeravad ette peamiselt a la carte toitudega lehekülje ja valivad vähem rahvuslikke roogasid.

Eesti rahvusrestoranide taset hindab Uslov peaaegu olematuna, sest ehedaid ja päris Eesti söögikohti on tema hinnangul Eestis vaid kaks-kolm.