Tuva: ?amaanid, kurgulaul ja budism

Reigo Lehtla 30. jaanuar 2004, 00:00

Kui Baltimaid siiski päris ära ei unustatud, siis iseseisvat Tannu-Tuva riiki jäid meenutama vaid margid. Ometi on tegemist ühe omanäoliseima rahvakultuuri loonud väikerahvaga siin planeedil.

Biogeograafiliselt on Tuva äärmiselt mitmekesine. Pindala poolest Eestist vaid neli korda suurem, kuid selle põhjaosa katab Siberi taiga, lääneossa lõikuvad sisse Altai mäeahelikud ja kirdesse Sajaanid. Maa lõunaosa katvates kõrbetes võib käia soolajärvedes tervisvetel. Nii ongi veoloomadena põhjas kasutusel põhjapõdrad, kõrbestunud lõunas kaamelid, mägises lääneosas jakid ning maa keskosas kasvatatakse hobuseid. Siit saab alguse ka Siberi vägilane ? Jenissei.

Ehkki Tuva piirneb Mongooliaga ning eurooplase silma jaoks on sealsed rahvad ühed pilukad kõik, on tuvalaste lähimateks sugulasteks hoopis kirgiisid ja tuva keel kuulub Türgi keelkonda.

Kokku elab Tuvas kolmsada tuhat inimest, neist ligi 80% on põlisrahva esindajad. Tuva pealinn Kõzõl on elanike arvu poolest Tartuga võrreldav. Linnas on lennujaam, valitsusasutused, kultuurikeskus-teatrihoone ja kaks hotelli, mis oma olustiku poolest meenutavad nõukogude-aegseid TPI-ühikaid. Turult saab osta seedripähkleid, Tuva rahvarõivaid ja helikassette kurgulaulu ning Vene estraadiga. Peatänaval kostab sageli miilitsa vilet, kes manitseb niimoodi jalakäijaid teed ületama selleks ettenähtud kohas. Siin, Jenissei kaldal asub ka Aasia geograafiline keskpunkt, mis on tähistatud kivimonumendiga. Inimesed on sõbralikud, legendi kohaselt pole ükski tuvalane kunagi kedagi tapnud.

Tuva Nokiaks on kahtlemata ebamaiselt kõlav kurgulaul, mis on võitnud maailmas hoogsalt austajaid ning on ehk tuntumgi kui saamide joig. Tuva bände on käinud ka Viljandi folgil, mainida võiks Huun-Huur-Tud ja Tuva punkbändi Yat Khad. Erinevalt eesti regilaulust on Tuva kurgulaulutraditsioon elav ning kurgulaulu valdavaid ja kasutavaid inimesi võib leida igast külast. Kurgulaulu valdamine eeldab looduse poolt annet ning anatoomilist omapära ja igaüks seda õppida ei saa.

Tuva on Burjaatia kõrval teiseks budismikeskuseks endise N. Liidu aladel. Kõzõli äärelinnas, üsna Aasia geograafilise keskpunkti lähistel asub suhteliselt hiljuti ehitatud budistlik klooster. Budistlikud tseremooniad toimuvad 4 korda päevas ning need on kõigile huvilistele avatud. Kuna budism toodi siia Tiibetist, siis siinsed lamaistlikud mantrate lausumised, saadetuna trummihelidest ja viimsepäevapasunatest tõtt-öelda eriti ei erinegi ?amanistlikest rituaalidest. Tuva ?amaanid on organiseerunud ja neil on kinnitatud teenuste hinnakiri. Tuvalased jagunevad laias laastus nii, et üks kolmandik on ?amanismijärgijaid ja kaks kolmandikku budistid. Samas ei tarvitse üks teist välistada, tähtsamate ürituste puhul ? nagu uute ehitiste või pidustuste avamine ? ei võeta riski ning kutsututakse kohale nii budistlik laama kui shamaan.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:37
    Otsi:

    Ava täpsem otsing