Ligi pool Eesti kodanikest peab arvuti teel hääletamist usaldusväärseks, uuele võimalusele vastandub aga 28 protsenti valijaskonnast.
Uuringufirma Faktum küsitluses järgi on täiesti avatud e-valimistele kümnendik vastanutest ja pea sama palju inimesi ei usalda üldse interneti kaudu hääletamist. Tervelt 30 protsendil puudub uuringu järgi igasugune hoiak, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Üldine suhtumine on positiivne, eriti nende hulgas, kes arvutit kasutavad. Arvatakse, et see teeb valimised lihtsamaks ja suurendab aktiivsust,? ütles Faktumi juht Juhan Kivirähk, lisades, et idee peaks populaarsust juurde võitma, kuna ka arvutikasutamine on üha ulatuslikum.
Küsitlus näitas Kivirähki sõnul ka seda, et inimesed ei karda, et e-valimised tooksid kaasa pettusi ja moonutusi. ?Põhijäreldus on, et võimalus arvuti teel hääletada pole motiiv, mis ärgitaks valima neid, kel puudub huvi või kes on pettunud. See ei tooks palju uusi valijaid,? lausus Kivirähk. ?Valimisaktiivsus suureneb siis, kui inimesed hakkavad poliitikasse tõsisemalt suhtuma.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema hinnangul pole põhjendatud mõnede poliitikute hirm, nagu soosiks uus kord teatud erakondi. Pole teada, kelle poolt võiksid hääletada need poliitiliste eelistusteta inimesed, kes muidu valimas ei käi. ?Ega seepärast jäta valimata seni kõige aktiivsemad valijad,? märkis Kivirähk.
Kõige enam on e-hääletuseks valmis Reformierakonna ja Isamaaliidu valijad, kellest on arvutiga sina peal vastavalt 87 protsenti ja 71 protsenti toetajatest. Pooled neist hääletaksid juba praegu ID-kaardiga. Arvuti kaudu valiksid 38 protsenti Res Publica, 25 protsenti Keskerakonna, 22 protsenti Mõõdukate ja 15 protsenti Rahvaliidu valijatest.