Riigihangete ameti juhid teenivad infomonopolilt

Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv osaleb veebruaris oma tööajast lektorina viiel erafirma korraldatud koolitusel. Sarv teenib 300?500 krooni akadeemilise tunni eest. Peadirektori asetäitjad Andres Veel ja Tom Annikve jagavad riigihangetega seonduvat infot vastavalt neljal ja kahel tasulisel kursusel.

Samas kurdavad ettevõtjad, et 1. jaanuarist muutunud riigihangete seaduse rakenduse kohta on informatsiooni keeruline saada.

Äripäevaga vestelnud firmajuhid nentisid, et riigihangete ameti koduleheküljel puudub pädev ja ülevaatlik informatsioon ning ainus võimalus ennast asjaga kurssi viia on osaleda kallil erafirma korraldatud teabepäeval.

?Omal käel pole midagi võimalik teada saada,? ütles ASi Sagro müügijuht Aivar Suppi.

OÜ Kyyrix juhataja Toomas Tamme osales teisipäeval kaubandus-tööstuskoja korraldatud seminaril. Tema hinnangul on seadusemuudatused nii suured, et ettevõtjal on kaks võimalust: koolitada ennast välja tasulistel kursustel või palgata jurist.

?Loomulikult peaks see info olema tasuta kättesaadav, igal juhul tuleks korraldada tasuta infopäevi,? ütles Tamme. ?Seda enam, et varsti seadus jälle muutub, nagu täna kuulda võis.?

Koolitusfirmad on tühja turu vajadusest aru saanud ning iga endast lugupidav koolitaja korraldab uuest seadusest tulenevaid muudatusi selgitava kursuse, kuhu kutsub raha eest esinema riigihangete ameti kõrge ametniku.

Nii näiteks on Eesti Diplomaatide Kooli kalendris viis infopäeva, Eesti Avaliku Halduse Instituut korraldab nii seminare kui ka kahepäevaseid kursuseid, koolituspäevi teeb ka EMI EWT. Kõik koolid kinnitavad, et maksavad Sarvele, Annikvele ja Veelile lektoritasu.

?Teistmoodi ei kujutaks seda ettegi, see on ju ikkagi töö,? nentis EMI EWT juhataja Tiit Tammemägi.

?See on motiveerimise küsimus. Miks nad peaksid üldse tasuta tulema,? ütles Eesti Avaliku Halduse Instituudi juhatuse esimees Urmas Türk.

Vaid kaubandus-tööstuskoda, kes korraldas teisipäeval ettevõtjatele tasulise infopäeva Tartus, maksis Ülo Sarvele kinni vaid transpordikulud.

Kõik koolitusfirmad kinnitasid, et tung kursustele on väga suur.

?Eks see üks õnnetus on. Lihtsalt vastik,? kommenteeris riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv. ?Vajadus koolituse järele on väga suur ja mina ei jõua seda katta.?

Sarve sõnul ei ole ameti eelarves raha, korraldamaks tasuta teabepäevi või palkamaks kedagi infotelefonile vastama. ?Nüüd on terve maailm oma hüvanguks ära kasutamas seda segadust, mis seaduseandja on tekitanud,? viitas ta koolitusfirmade usinale seminaride korraldamisele.

21 000kroonise kuupalgaga Sarv tunnistas, et saab erafirmas koolituse läbiviimise eest tasu. ?Ei saa öelda, et meie ametnikud teeniksid nii palju, et väike lisateenistus ära ei kuluks.? Sarve kinnitusel ei pea ta oma lisateenistusest kellelegi aru andma.

Peadirektori asetäitja Tom Annikve kinnitusel õppejõuna lisaraha teenimine põhitööd ei sega, sest ületunde tuleb teha nii või teisiti. ?Koolitustel lugemine on meie tavatöö huvides, lihtsam on korraga rääkida 20-le kui ühele inimesele,? ütles ta. Tema sõnul maksavad koolitusfirmad lektoritele 300 kuni 500 krooni akadeemilise tunni eest.

Kuigi teiste ametite ja ministeeriumide töötajad käivad samuti aeg-ajalt lisatasu eest lektoriks, ei kordu ühegi ametniku nimi koolitusfirmade kalendrites nii järjepidevalt kui Sarv, Veel ja Annikve. Enamgi veel ? ükski Eesti ametnikest ei osale koolitusfirmade ja aktiva.ee koolituskalendrite andmeil veebruaris enam kui ühel tasulisel koolitusel.

Kolm aastat tagasi pälvisid Sarv ja Annikve üldsuse tähelepanu sellega, et nende juhitud ja põhitegevusena riigihangete bülletääni välja andnud MTÜ Eesti Kaubanduse ja Logistika Ühing kulutas kolm neljandikku riigihangete bülletääni kirjastamiseks kogutud rahast hoopis töötasude, majanduskulude, õigusabi ostmise ja välislähetuste peale.

- Rahandusministeerium on ametnike tasuliste ettekannete tegemiseks sõnastanud konkreetsed reeglid. Nii võib tasu eest ettekandeid pidada vaid väljaspool tööaega ja seda vaid eeldusel, et teema kohta on võimalikult laiale sihtgrupile eelnevalt tehtud kättesaadavaks tasuta informatsioon vähemalt minimaalses mahus.

Riigihangete amet kuulub rahandusministeeriumi haldusalasse.

- Majandusministeeriumis on riigiametniku pideva ettevõtluse (mida tasu eest loengute pidamine ka on) tegelemise puhul ette nähtud kirjaliku loa vorm. ?Üldiselt ollakse arvamusel, et kui riigiametnik on seotud mõne seaduse eelnõu väljatöötamisega, siis peaks ta lektoritööd riigiasutustele tegema tasuta,? ütles ministeeriumi avalike suhete juht.

Intervjuu rahandusminister Taavi Veskimäega

Asutuste töö peab olema tagatud sellisel viisil, et kõik soovijad saavad päringutele vastused. Infovajadus ja teadmiste tase on erinev, seega säilib vajadus täiendavate koolituste järele, kus oluline roll jääb ka eraettevõtjatele.

Seadus jõustus 1. jaanuaril 2004. Nii seaduseelnõu koos seletuskirjaga kui ka seadus ise on olnud avalikult kättesaadavad. Igal soovijal oli ja on võimalus pöörduda riigihangete ameti poole täiendavate küsimustega.

Hindamise lähtekohaks on ennekõike kaks kriteeriumi: ametnikul ei tohi tekkida huvide konflikti ning igasugune täiendav tegevus ei tohi kahjustada ametiülesannete täitmist.

Täiendava tasu eest ülesannete täitmine ei anna mingit alust teha ametnikule järeleandmisi olemasolevate ülesannete täitmisel. Konkreetselt riigihangete seadust puudutava info paremaks kättesaadavuseks käivitub märtsis rahandusministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Liidu toetusel kolmekuuline projekt Twinning Light.

Projekti käigus valmivad abimaterjalid ning koostöös välispartneritega toimuvad täiendavad koolitused ja seminarid nii riigiasutustele kui ka eraettevõtjatele.