20punktine eetikakoodeks ei anna oma laialivalguvuse tõttu ametnikele sageli mingeid selgeid käitumisjuhiseid, väidab Urmas Türk.
'Avaliku teenistuse seaduse lisana on kehtestatud ametnikele 20punktiline eetikakoodeks,' kirjutab Urmas Türk, kes on Eesti Avaliku Halduse Instituudi juhatuse esimees.
'Riik võib väita, et paber on olemas, omalt poolt on kõik tehtud. Niisama vähe on sellest abi avalikkusel ja selle vahemeestel, kui nad soovivad ametniku käitumisele hinnangut anda. Riik on teinud oma ametnikust peksukoti. Kui reeglid on hägused, taandub kõik emotsioonile. Ametnike koolitustegevuse hindamisel nii kipubki minema.
Täna on koolituse valdkonnas tekkinud olukord, kus ametnik saab igal juhul peksa ja keegi õieti ei tea, kuidas peaks käituma. Seisad paigal, kaotad töö. Liigud edasi, kaotad au. Riigiametnik ei julge enam ei ise koolitusele minna ega teisi koolitada ? sest mine tea, kuhu keegi otsustab kummijoonlauaga kriipsu vedada.'
Artikkel jätkub pärast reklaami
Urmas Türki kommentaar ilmub homses Äripäevas.
Autor: Mati Feldmann