Oodatav palgatõus küünib alanud aastal üle 6 protsendi

See on ligikaudu sama suur tõus, kui oli prognoos 2003. aastaks. Tegelik palgatõus 2003. aastal oli 6,4% ning sellisel tasemel on ilmselt ka lähiaastate oodatavad/planeeritavad muutused.

Siiski ei saa lähtuda vaid ühest keskmisest väärtusest. Palgamuutused ja prognoosid erinevad nii piirkondade kui ka sektorite ja töötajate rühmade kaupa.

Samuti on palgamuutuse suuruse aluseks vastavale tööle turul pakutav palgatase kroonides, millele mõni ettevõte püüab järele jõuda, mõni seda säilitada ning millest mõni on varasematel aastatel juhtumisi ehk liigselt ette tõtanud. Viimasel kahel juhul võib palgamuutuseks olla hoopiski 0%.

Näiteks võib nelja töötajate rühma puhul ? töölised, esmatasandijuhid ja spetsialistid, keskastmejuhid, funktsioonijuhid (finants-, personalidirektor jne) ? näha erinevust möödunud perioodi palgamuutustes ning selle aasta prognoosides.

Kui 2002. aastal tõusis palk enim töölistel ja kõige vähem funktsioonijuhtidel, siis 2003. aastal oli see vastupidi: 5,8% töölistel ning 7,8% funktsioonijuhtidel.

Ka 2004. aastaks on funktsioonijuhtide palgatõus plaanitud suuremaks tööliste omast ehk vastavalt 6,8% ja 6,4%. Pisut suuremat tõusu plaanitakse aga spetsialistidele (7,2%) ja keskastmejuhtidele (6,9%).

Uuritud ettevõtetest 75% plaanib 2004. aastaks põhipalga tõusu. Enamasti on lisaks palkadele ka palgatõus suurem Harjumaal, väiksem Tartumaal ja Virumaal. Võrreldes palkade üldist taset, on see Harjumaal ca 30% kõrgem kui muudes Eesti piirkondades.

Majandussektorite üldine palgatase on viimastel aastatel püsinud sarnases suhtes ? kõrgemal on finantsteenuste, infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmade palgad ning madalamal infrastruktuur, tootmine, müük.

Ettevõtted võivad konkurentsivõime säilitamiseks mõnele oma ametikohtade rühmale kavandada suuremat palgatõusu, kui kogu turg või nende enda sektor plaanib.

Täpsemalt saab selle vajaduse kindlaks määrata, kui vaadata töö sisult sarnaseid ametikohti ja võrrelda nende palka kroonides ? kui palju saab meie ettevõtte vastava kvalifikatsiooniga lukksepp või tootmistsehhi juhataja palka võrreldes tööjõu osas konkureerivate firmadega ning kui palju peaksime tema palka tõstma, et turu suhtes sobival tasemel olla. Muude ametikohtade palgad võivad firmas jääda samal ajal muutmata või muutuda teistsugusel määral.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi osa palgatõuse, näiteks miinimumpalka saavatel töökohtadel või (kollektiiv)lepingutes tuleviku jaoks sätestatud tingimuste korral, on ette teada või möödapääsmatud, on paljude ametikohtade palkade ülevaatamiseks ja muutmisotsuse tegemiseks oluline teada palgaturul tegelikult toimuvat. Infot selle kohta on võimalik hankida nii suusõnaliselt tuttavatelt kui ka objektiivsematest allikatest ? erialaliitudest, statistikaametist ning tööjõu uurimise ja vahendamisega tegelevatest firmadest.