Keskkonnasõbralik kontor muutub ettevõtte auasjaks

Eesti Rohelise Liikumise säästva tarbimise töörühma koordinaatori Allan Kokkota arvates tuleks ökoloogilist käitumist alustada juba kontori ehitamisest.

?Senisest rohkem ja julgemini võiks kasutada erinevaid looduslikke materjale ? savi, puitu, värvida pindasid muna- ja kohupiimavärvidega,? soovitab Kokkota. ?Mööblit valides tuleks eelistada puitu, nahka, linasest riidest katteid jne. Tarvitada võimalikult vähe paberit ? väga keskkonnasäästlik on näiteks vanapaberist valmistatud paber. Meie kontoris vähenes paberi kasutamine tunduvalt pärast sülearvuti ostmist, sest paljusid dokumente pole tarvis enam välja trükkida.?

Eestimaa Looduse Fondi keskkonnajuhi Anu Kõnnusaare sõnul peaks esimene ja kõige lihtsam samm olema kontoripaberi kasutamise optimeerimine ning ostetava paberi päritolu jälgimine.

?Mõistlik on osta kloorivabalt pleegitatud ja säästlikult majandatud metsast pärit puidust toodetud paberit,? selgitab Kõnnusaar. ?Oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmise juures on koolitusel ja kogu kollektiivi kaasamisel.?

Anu Kõnnusaare arvates võib praegu Eesti üheks keskkonnasäästlikumaks ettevõtteks pidada ehitusfirmat K&H, mis sai eelmisel aastal Tartu linnavalitsuse keskkonnasõbra auhinna.

ASi K&H transpordiosakonna juhataja Juhan Pruusapuu sõnul on kahel korrusel asuvas büroos paigaldatud kogumiskohad jäätmete valikkogumiseks ning eraldatud spetsiaalne koht kasutuselt kõrvaldatud seadmete ja aparatuuri ? arvutite, printerite jms tarvis.

?Tekkivast prügist eraldatakse plasttaara, klaastaara kogutakse samuti eraldi. Büroos tekkiv paber kogutakse eraldi paberi ja kartongi konteinerisse,? iseloomustab Pruusapuu säästva tarbimise põhimõtetest lähtuva kontori tööd. Konteineritesse leiab tee ka muu paberipõhine taara.

?Projekteerimistöödel jääb projektide väljatrüki puhul järele erinevas mõõdus valget paberit. Alates A4 formaadist kogume jäägid kokku ning sobiva koguse täitumisel anname need lasteasutustele,? toob Pruusapuu näite ettevõtte säästlikkusest. ?Ehitusobjektilt jäävad järele plasttorude tükid ja ühendustööde plastlaastud. Need viiakse plastkottides kogutuna büroo juurde jäätmekeskusesse ning saadetakse ühte ettevõttesse, kus plastijäätmetest märkelinte valmistatakse.?

Jana Kelus, ASi Tallinna Vesi kvaliteedijuht:

Tavakontori kõige olulisem mure on iga päev kogunev suur jäätmete hulk. Möödunud aastal tegime algust jäätmete sorteerimisega ? olmejäätmetest hakkasime eraldi koguma vanapaberit ja plastikpudeleid. Samuti on ette nähtud eraldi konteiner konfidentsiaalsete dokumentide kogumiseks. Kontoris kogutakse eraldi ka erinevad ohtlikud jäätmed ? patareid, päevavalguslambid, elektroonikajäätmed.

Kontoritehnika tarnijatega on sõlmitud kokkulepe, et kasutusel olevate printerite tühjad tahmakassetid võtavad nad meilt utiliseerimiseks tagasi. Toitlustajatele on ette nähtud eraldi konteiner orgaaniliste jäätmete jaoks.

Meie üks keskkonnaalane eesmärk on tekkivate olmejäätmete hulga vähendamine ? kontoris eelkõige kasutatava paberihulga vähendamine ja korduvkasutamine. Selle saavutamiseks oleme samm-sammult läinud üle elektroonilisele dokumendihaldusele. Paljud dokumendid, mis varem said kinnituse allkirja näol paberkandjal, liiguvad vaid elektroonilise aktsepteerimise süsteemi kaudu. Paberit püütakse kasutada maksimaalselt. Mõne kuuga on nii kaustadesse kogunevate paberite hulk kui ka vanapaberi konteineritesse jõudev kogus vähenenud. Kuigi inimeste harjumusi on raske muuta, näitab kogemus, et meie töötajad võtsid kontorijäätmete sorteerimise kiiresti omaks.