Miks vene ettevõtjad ei taha endale tähelepanu?

Suures ettevõtluses juhtivale kohale või omanike ringi sattumine on samuti venekeelsetele inimestele juba kaotatud mäng. Eesti viimasest iseseisvumisest tänaseni aset leidnud majanduse ümberkorraldamise käigus on kunagised ?vene? ettevõtted kas müüdud välismaalastele, eestlastele või likvideeritud. Nüüdsetes ettevõtetes istuvad direktorite toolidel reeglina eestlased ja nemad panevad meeskonnad kokku omadest. Venelastel pole mingit lootust, kui siis vaid tööliseks treipingi taha. Seega on vene ettevõtjale pea ainus võimalus alustada nullist, st teha oma firma ehk siis kõige raskem tee võimalikest. Niisiis jääb täna venelasele peamistest ühiskondliku elu vormidest üle tegeleda hariduse ja kultuuriga. Kuid teatavasti juba 2007. aastal läheb vene kool üle eestikeelsele õppele. Isegi punane N Liit ei jõudnud sellise tasemeni eesti koolide venestamisel. Millist stressi selline poliitika tekitab, nägime hiljuti Riias toimunud meeleavaldustel, kus kümned tuhanded kooliõpilased Läti riigi samalaadsete plaanide vastu meelt avaldasid.

Peale selle praeb Eesti riik enamikku vene koolide õpetajatest pidevalt vardas ? eesti keele mitteoskamise eest võib inimese lahti lasta. Siinkohal ei käi arutelu selle üle, kas õpetaja peab oskama keelt, vaid selle üle, milline on tänane reaalne olukord. Õpetajad ? enamasti vanemaealised prouad ? on pidevalt pinges. Küsimus laiale ringile: kas riikliku represseerimise pärast stressis õpetaja võib noorele inimesele sisse süstida enesekindlust, lootust tulevikule, austust ja lojaalsust riigi vastu? Aga tänastest õpilastest saavad homme täiskasvanud.

Neist asjust on aeg-ajalt räägitud pressis, konverentsidel ja koosolekutel. Tulemust suurt ei ole. Nii saab mõistetavaks, miks hr Izraeljan rääkida ei taha. Ta vaikib seni, kuni ta ei saa end tunda siin riigis oma ja oodatuna. Ta vaikib, kuni suhtumine vene inimesse riiklikul ja üksisiku tasandil ei muutu; kuni seda, mis tal on öelda, ei võeta kuulda ühiskonnas laiemalt; kuni vene inimesel pole Eestis perspektiivi. Piltlikult ja veidi üldistades võib öelda, et täna on venelasel Eestis valik kahe variandi vahel ? aja äri või sure.

Allan Soon on majanduslehe Delovõje Vedomosti peatoimetaja