Tööstuskülad ootavad ettevõtjaid

Viimaste aastate jooksul on Eestis hoogsalt tekkinud tööstuskülasid ja tehnoparke, kus ettevõtjat ootab tavaliselt kommunikatsioonidega krunt ja sageli ka hooned, mis vajavad vaid mõningast kohendamist. Tihti on tööstusküla projektiga seotud ka kohalik omavalitsus, kelle huvi asja juures on mõistagi uued töökohad, mida iga uus ettevõte loob. Töökohtade arvu, mida tööstuskülade asukad on juba loonud, võib mõõta sadades.

Narva nahavabriku Nakro territooriumil laiuv tehnopark on kui ettevõtluse oaas linnas, mis enamasti satub ajakirjandusse Kreenholmi vabrikust tulevate koondamisteadetega. Narva tehnopargi üks omanikke Aleksandr Brokk näitab piirkonna asukaid: kohalike kingseppade moodustatud saapavabrik; õmblusvabrik, mis teeb muu hulgas allhanget Soome Luhtale; peaaegu sada protsenti toodangust eksportiv nahavabrik, Broki enda firma Nakro; Kreenholmi minivariant tekstiilitööstuse Polytex.ee.Printing näol. Kokku 23 firmat, mille aastakäive kokku on umbes 400 miljonit krooni ja mis annavad tööd ligi 600 inimesele.

Broki sõnul on enamik ettevõtteid vaid mõned aastad vanad ning loovad igal aastal uusi töökohti.

Narva kutseõppekeskuse juhi ja samuti tehnopargi ühe initsiaatori Ago Silde sõnul tahab Narva tehnopargis tootmise püsti panna ka üks Rootsi õmblusfirma, kus meeste päevasärkide õmblejana saaks tööd 300 inimest. Firma nime ei saa Silde veel öelda, sest ettevõtte kolimine Narva pole veel täiesti kindel.

Paberi hulgimüügiga tegelev MAP Eesti AS on Tallinna külje all asuva Tänassilma tehnopargi esimene asukas. MAP Eesti juht Külli Meister ütleb, et ettevõte on Tänassilmale kolimisega väga rahul. ?Meie kontor oli enne Veerenni tänava lähedal ja ladu Maardus, nüüd on ladu ja kontor koos,? räägib ta. ?Praegune asukoht sobib juba sellepärast, et iga tööpäeva hommikul saabub meile Riiast autotäis kaupa ja ka meie kliendid asuvad just siinpool Tallinna.?

Tänassilma tehnopargi arendusfirma Mergo Holding juhataja Andrus Piiri sõnul on praeguseks Tänassilmal 85 protsenti arendatavatest kinnistutest leidnud omaniku. ?Saadaval on veel neli krunti, mis on kõige kallimad, kuid mille müügiga me ka väga ei kiirusta,? räägib Piir. Üldse tuleb Tänassilmale tema sõnul 25 firmat ning luuakse umbes tuhat töökohta. Tänaseks on esimesed asukad oma hooned püsti pannud, osa firmasid, nagu Koolibri Kirjastus, ehitab ning palju projekte on Saku vallas kooskõlastamisel.

Stardipauku kohaliku ettevõtluse arengule loodetakse tööstusala valmimisest ka teises Eestimaa nurgas ? Vastseliina vallas Võrumaal. Kahe kuu pärast peaks seal algama Vastseliina alevikku tuleva tööstuspargi kommunikatsioonide ehitus. ?Tulevasel tööstusalal tegutseb juba kaks puiduettevõtet, kes tegid oma tootmise siia eelmisel aastal,? räägib Vastseliina vallavanem Kadi Kaur. ?Tööd saab neis 45 inimest, mis on väga hea näitaja selle poolest, et tööd on saanud ka naised.?

Raha Vastseliina valla tulevase majandusmootori käivitamiseks tuleb Phare programmist, kokku läheb tööstusala projekt maksma umbes 6 miljonit krooni. ?Ideaal oleks, kui tänu sellele projektile tekiks valda vähemalt sada uut töökohta,? ütleb Kaur. Tööstusala valmimiseni on aga Vastseliina vallas kanda kinnitamas Soome pehme mööbli tootja Finnfani, kes ostis vallas hooned ning valmistab nüüd ruume tootmise alustamiseks ette.

Linna servas asuvale ligi sajale hektarile tööstusmaale loodab tööstusküla nime all elu sisse puhuda ka Tamsalu linn. Alal, millest kunagi suure osa hõivas hiiglaslik teraviljakombinaat Tamsalu TERKO, tegutseb nüüd kuus firmat, kuid ruumi jätkuks veel paljudele. ?Ei tahaks näha siin keemia- jm keskkonnaohtlikke tööstusi, kuid kõik muud on teretulnud,? ütleb Tamsalu abilinnapea Riho Tell, üks Tamsalu tööstusala rajamise eestvedajaid. ?Vaba maad on meil siin pakkuda küll, samuti on olemas puhta vee reserv, suured viljaelevaatorid,? loetleb ta Tamsalu plusse. Kohaliku tööstusala projekt on, tõsi küll, alles üsna alguses ? esialgu pole projektil isegi lõpptähtaega paika pandud.