• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5001,11%6 092,18
  • DOW 301,19%43 089,02
  • Nasdaq 1,43%19 912,53
  • FTSE 1000,01%8 758,99
  • Nikkei 2250,23%38 880,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,8
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5001,11%6 092,18
  • DOW 301,19%43 089,02
  • Nasdaq 1,43%19 912,53
  • FTSE 1000,01%8 758,99
  • Nikkei 2250,23%38 880,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,8
  • 25.02.04, 09:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aasta lõpus tööpuudus vähenes

2003. aasta neljandas kvartalis langes töötuse määr 9,3 protsendini, teatab Statistikaamet.
Kirde-Eestis oli töötuse määr üle kahe korra suurem kui teistes piirkondades.
2003. aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr väiksem võrreldes nii eelmise kvartaliga (9,5%) kui ka 2002. aasta neljanda kvartaliga (11,3%).
Võrreldes 2002. aasta neljanda kvartaliga vähenes töötus kõigis piirkondades, kõige rohkem Kesk-Eestis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töötus vähenes märgatavalt ka suurima tööpuudusega piirkonnas Kirde-Eestis. Samas oli töötuse määr seal siiski üle kahe korra suurem kui teistes piirkondades - Kirde-Eestis 17,7 protsenti, kõigis teistes piirkondades alla 9 protsendi.
Tööga hõivatute arv kasvas 2003. aasta neljandas kvartalis 2002. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 14 000 võrra ehk 2,4 protsenti.
Kolmanda kvartaliga võrreldes tööhõive hooaja- ja juhutööde vähenemise tõttu neljandas kvartalis tavaliselt langeb. Nii ka 2003. aasta neljandas kvartalis, mil hõivatute arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 6000 võrra ehk üe protsendi.
Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga avaldas tööhõive kasvule kõige suuremat mõju hõive kasv töötleva tööstuse, veonduse, laonduse ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolduse alal. Hõivatute arv vähenes kõige rohkem kaubanduse, kinnisvara-, üürimis- ja ja äritegevuse ning põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse tegevusalal.
Tööjõu-uuringu andmetel oli 2003. aasta neljandas kvartalis 15-74-aastasi tööga hõivatuid 603 000, töötuid 62 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, kodused, pensionärid, heitunud isikud ehk inimesed, kes ei usu enam töö leidmise võimalusse jm) 384 000.
2002. aasta neljanda kvartaliga võrreldes rahvastiku majanduslik aktiivsus ei muutunud. Töötute arv vähenes 14 000 võrra ja hõivatute arv kasvas sama palju. Majanduslikult mitteaktiivsete (sh heitunute) arv jäi samale tasemele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele