2003. aasta neljandas kvartalis langes töötuse määr 9,3 protsendini, teatab Statistikaamet.
Kirde-Eestis oli töötuse määr üle kahe korra suurem kui teistes piirkondades.
2003. aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr väiksem võrreldes nii eelmise kvartaliga (9,5%) kui ka 2002. aasta neljanda kvartaliga (11,3%).
Võrreldes 2002. aasta neljanda kvartaliga vähenes töötus kõigis piirkondades, kõige rohkem Kesk-Eestis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Töötus vähenes märgatavalt ka suurima tööpuudusega piirkonnas Kirde-Eestis. Samas oli töötuse määr seal siiski üle kahe korra suurem kui teistes piirkondades - Kirde-Eestis 17,7 protsenti, kõigis teistes piirkondades alla 9 protsendi.
Tööga hõivatute arv kasvas 2003. aasta neljandas kvartalis 2002. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 14 000 võrra ehk 2,4 protsenti.
Kolmanda kvartaliga võrreldes tööhõive hooaja- ja juhutööde vähenemise tõttu neljandas kvartalis tavaliselt langeb. Nii ka 2003. aasta neljandas kvartalis, mil hõivatute arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 6000 võrra ehk üe protsendi.
Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga avaldas tööhõive kasvule kõige suuremat mõju hõive kasv töötleva tööstuse, veonduse, laonduse ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolduse alal. Hõivatute arv vähenes kõige rohkem kaubanduse, kinnisvara-, üürimis- ja ja äritegevuse ning põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse tegevusalal.
Tööjõu-uuringu andmetel oli 2003. aasta neljandas kvartalis 15-74-aastasi tööga hõivatuid 603 000, töötuid 62 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, kodused, pensionärid, heitunud isikud ehk inimesed, kes ei usu enam töö leidmise võimalusse jm) 384 000.
2002. aasta neljanda kvartaliga võrreldes rahvastiku majanduslik aktiivsus ei muutunud. Töötute arv vähenes 14 000 võrra ja hõivatute arv kasvas sama palju. Majanduslikult mitteaktiivsete (sh heitunute) arv jäi samale tasemele.