Uus turvaseadus puksib diletandid turult minema

Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektori Veiko Jürissoni sõnul hakati uut seadust ette valmistama juba 1997. aastal ning, vaatamata pikale eeltööle, võeti nüüdki vastu pisut kiirustades. ?Kui olime niikaua vanaga läbi ajanud, võinuks uut veel natuke menetleda, et kõik kitsaskohad läbi vaadata.? Ehkki 1. maist Eesti turvateenuste turgu reguleerima hakkavasse seadusesse tuleks mõningaid parandusi teha, hindas Jürisson tehtud töö siiski üldjoontes rahuldavaks.

Räppi sõnul tähendab ettevõtjate jaoks suurt muudatust see, et valveseadmestike paigaldamine mängib edaspidi suuremat rolli. Lähiajal peaks kehtima hakkava seaduse toel seni reguleerimata turg korrastuma.

Uue seaduse kohaselt peab edaspidi kõigil valveseadmeid paigaldavatel firmadel olema tegevusluba, mis välistab selle, et näiteks ?Peeter ja Ants? paigaldavad ?hea ja odava? valvesignalisatsioonisüsteemi, turvafirma lülitab selle enda keskusesse ja kui selgub, et süsteem on ebakvaliteetne või valesti paigaldatud, pole vastutajaid kusagilt leida. ?Alates 1. maist 2004. peavad kõik paigaldajad hakkama politseiametist luba taotlema. Ühtlasi karmistuvad nõuded seadmete kvaliteedile, sest valve alla võtmisel firmad edaspidi lihtsalt keelduvad igasugu rämpsu vastu võtmast,? kinnitas Jürisson.

Seni pidid turvaettevõtted iga valvatava objekti politseis registreerima, maist teatatakse neile ainult mehitatud valvega objektidest. ?See on vastastikuse infovahetamise koha pealt oluline, kuid tuleks ausalt tõdeda, et politsei kasutab praegu kogutud infot väga vähe,? väitis Jürisson.

Väga lähedalt puudutab Lahteini sõnul tavainimest uue turvaseaduse punkt, mis käsitleb korra tagamist avalikel üritustel. Uus seadus eristab valvetöötajat turvatöötajast. Valvetöötaja on 1. maist jõustuva seaduse järgi firmas alla nelja kuu töötanud isik, kellel pole turvatöötaja väljaõpet. Korraldaja tohib avalike ürituste turvamisel edaspidi kasutada meeskonda, kus on vähemalt 50 protsenti turvatöötajaid ja 50 protsenti valvetöötajaid. ?Lihtsamalt öeldes välistab see suurele hulgale tänavalt korjatud noormeestele juhutöö andmise võimaluse ning selle, et korda tagavad ilma elementaarse väljaõppeta isikud. Suurürituste külastamine muutub tavainimese jaoks turvalisemaks,? rääkis Lahtein.

Uue seadusega reguleeritakse täpselt Kaitseliidu tegevus. Turvaseadust ei kohaldata Kaitseliidule objektide puhul, mille valve ja kaitse on neile ülesandeks teinud kaitseväe juhataja. Edaspidi peab organisatsioonil, millel seni turvateenuse osutamiseks justkui seaduslik õigus oli, olema teenuse pakkumiseks tegevusluba ja vastava kutsekvalifikatsiooniga turvatöötajad.

Turvatöötaja võib edaspidi politsei võimkonda kuuluvaid funktsioone tööajal täita abipolitseiniku seadusega sätestatud ulatuses. ?Praegu kehtiv seadus selle millegipärast välistas. Abipolitseiniku staatuses turvatöötajale laienevad loomulikult abipolitseiniku õigused ja kohustused,? sõnas Räpp.

Teenuste osas peale juhtimiskeskuse pidamise punkti olulisi valdkondi juurde ei tulnud. Ehkki tänapäeva tehniliste võimaluste juures võiks juhtimisteenust pakkuv firma teenindada tervet Baltikumi, pole Jürissoni sõnul praegu reaalne, et keegi sellise pakkumisega turule tuleb, sest turvafirmad pelgavad siseinfo jõudmist konkurentideni. Juhtimisteenuse osutamine on muu maailma praktikas üsna levinud.