Maailma kalleimad lihavõttemunad

Esialgse kava kohaselt aprillis New Yorgis toimuma pidanud Sotheby korraldatav enampakkumine jääb ära, sest vähem kui kuu aega pärast oksjoni toimumisest teadaandmist ostis kollektsiooni Venemaa naftaoligarh Viktor Vekselberg. Oksjonifirma ei soostunud tehingu maksumust teada andma, aga ilmselt oli see tunduvalt üle 50 miljoni dollari (600 miljonit krooni) ? selle summa suuruse garantii andis oksjonifirma perekonnale.

Ära jäi suur avalik huvi Sotheby oksjonifirma vastu, mida loodeti olevat on sama tugev kui 1988. aastal, mil müüdi popkunstnik Andy Warholi töid ja talle kuuluvaid esemeid, või 1996. aastal, mil oksjonil olid Jacqueline Kennedy-Onassisele kuuluvad esemed ja ehted. Ilmselt oli Vekselbergi pakutud summa nii suur, et rahule jäi nii aarded müüki pannud perekond kui ka vahendanud oksjonifirma.

Esimese keiserliku muna (Pesamuna) valmistas Faberge juveelitöökoda Peter Carl Faberge juhendamisel tsaar Aleksander III-le, kes kinkis selle tsaarinna Maria Fjodorovnale nende 20ndaks pulma-aastapäevaks 1885. aastal. See kullast ja valgest emailist muna, mille sees asub kullast pesa, oli Forbesi kollektsiooni aardeid, selle väärtuseks hinnati kolm kuni neli miljonit dollarit (35?50 miljonit krooni). Seejärel tellis tsaariperekond Fabergelt iga aasta lihavõttemuna. Pärast Aleksandri surma jätkas muna kinkimise traditsiooni Nikolai II, kes hakkas tellima kingitust mitte ainult oma abikaasa Aleksandrale, vaid ka emale, kes oli selleks ajaks juba harjunud iga aasta saama inkrustatsiooniga väärismetallist pühademuna, millest paljude sees olid väikesed mänguasjad (tänaste Kinder-munade omamoodi eelkäijad). Traditsioon kestis üle 30 aasta, selle lõpetas 1917. aastal tsaari hukkamine ning bol?evike võimuletulek. Kokku valmistati 50 lihavõttemuna, millest tänapäevani on säilinud 42. Ilmselt kõige kallim Faberge muna ongi Kroonimismuna, mille väärtuseks hinnatakse 18?24 miljonit dollarit (190?300 miljonit krooni).

Fabergede juveelitöökojale pani aluse 1814. aastal Pärnus sündinud Gustav Faberge, prantsuse puusepa Peter Faberge poeg. Peter Faberge esivanemad põgenesid Prantsusmaalt 17. sajandil hugenottide tagakiusamise tõttu esialgu Saksamaale ja sealt 1800. aastal edasi Pärnusse. 1830. aastal läks Gustav Peterburi, kus hakkas kuulsate kullasseppade Andreas Ferdinand Spiegeli ning Johann Wilhelm Keibeli õpipoisiks. Tosina aasta pärast avas ta juba oma juveelitöökoja. Maailmakuulsuse tõi Fabergedele hoopis Gustavi vanem poeg Peter Carl, kes muutis traditsioonilise pereettevõtte sisuliseks suurtööstuseks, mis andis tööd sadadele inimestele ning millel olid oma poed lisaks Peterburile ka Moskvas, Odessas, Londonis ja Kiievis.

Suurim Faberge munade kollektsioon asub Moskva Relvapalatis, kus on 10 keiserlikku muna. Suurbritannia kuningannale kuulub kolm muna. 42st allesjäänud munast kuulub enamik erinevatele muuseumidele ja viiele eraisikule.