• OMX Baltic−0,73%300,19
  • OMX Riga−1,03%877,72
  • OMX Tallinn−0,34%2 060,1
  • OMX Vilnius0,03%1 192,91
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,25%8 821,36
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,11
  • OMX Baltic−0,73%300,19
  • OMX Riga−1,03%877,72
  • OMX Tallinn−0,34%2 060,1
  • OMX Vilnius0,03%1 192,91
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,25%8 821,36
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,11
  • 01.03.04, 08:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Õhuruumi kaitseleping maksab kümneid miljoneid kroone

Tõenäoliselt hakkavad Eesti territooriumil paiknema NATO sõjalennukid, mille pakutav kaitse võib riigile maksma minna ligi 100 miljonit krooni aastas.
Kuigi kõik kolm Balti riiki omavad tänu moodsatele radaritele praeguseks täpset ülevaadet nende taevas liiklevatest lennuaparaatidest, ei suuda neist ükski relvastatud lennukite puudumise tõttu sundida loata oma õhuruumis tiirutavat lennumasinat kas maanduma või riigi piiridest lahkuma, kirjutab Postimees.
Balti riikide, st ka Eesti õhuruumi rahuaegse turvalisuse tagamiseks on NATO-l Postimeest konsulteerinud julgeolekupoliitika spetsialistide sõnul põhimõtteliselt kaks võimalust.
Neist esimese korral sõlmiks Eesti kahepoolse koostöölepingu mõne NATO liikmesriigiga, kes eraldaks Eesti õhuruumi rahuaegseks kaitsmiseks oma lahingulennukid. Sellise lahenduse korral tuleks Eestil masinate omanikule hüvitada lennukite lennutunnid, hooldusega seotud kulud, pilootide töötasu ja muud nende kasutamisega seotud kulutused.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hinnanguliselt võib selline tehing maksta aastas umbkaudu 100 miljonit krooni, kuid hüvitise reaalne suurus võib sõltuvalt konkreetsest saavutatud kokkuleppest kujuneda nii tublisti suuremaks kui ka väiksemaks, osutasid Postimehe allikad.
Teise võimalusena hüvitaks NATO ise oma n-ö ühiskassast õhuturbe tagava riigi või riikide kulutused ning Eestil, Lätil ja Leedul tuleks alliansile maksta vaid mingi teatav osa oma taeva kaitsmisega seotud kuludest.
«See oleks meile tegelikult parim variant,» tähendas üks ekspert, viidates, et just sellist kokkulepet üritavadki Baltikumi diplomaadid Brüsselis hetkel saavutada.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele