Vanad lepingud jäävad samaks

Soovin täpsustada finantsinspektsiooni uue juhendi mõju kindlustusvõtjatele. Tagasiulatuvalt midagi ei muudeta, muutuvad ainult uute lepingute tingimused ja vaid investeerimisriskiga elukindlustuse osas. Selliseid tooteid kutsutakse kindlustusandjast olenevalt fondiplaaniks, investeerimiskindlustuseks, kasvuportfelliks või investeerimisriskiga kindlustuseks. Teisi elukindlustuse ja kahjukindlustuse tooteid juhend ei käsitle.

Uue korra kohaselt peab kindlustusvõtja surma korral tehtav väljamakse olema vähemalt 2% suurem investeeringu turuväärtusest. Kui leping lõppeb kliendi eluajal, siis kindlustuskaitse osa välja ei maksta. Sisuliselt maksab klient kindlustusandjale valmiduse eest suuremat väljamakset teha. Kindlustussektor ei tea täpselt, miks finantsinspektsioon sellise reegli kehtestab. Mõningast seletust annab tulumaksuseadus, mis sätestab, et investeerimisriskiga elukindlustuse väljamaksed on tulumaksuvabad, kui neid tehakse pärast 12 aasta möödumist lepingu sõlmimisest.

Investeerimisriskiga elukindlustus on finantstoode, mis riski kandmise aspektist sarnaneb investeerimisega väärtpaberitesse. Väärtpaberite omamisest ja nendega kauplemisest saadud tulu on maksustatud tulumaksuga. Seega võib näha riigi tahet eristada kindlustustoodet investeerimisteenusest ning juhtida nn finantsinvestorid maksustatud skeemidesse ja suhtuda soosivalt nende investeeringutesse, kes ei taotle vaid kapitalitulu, vaid juhivad ka sotsiaalse iseloomuga riske.

Autor: Martin Rajasalu