Äriliidrite hinnangul peab majanduskasv kiirenema

Statistikaameti esialgsete andmetel kasvas Eesti majandus 2003. aasta neljandas kvartalis eelnenud aasta sama perioodiga võrreldes 5,8 protsenti. Eesti Panga hinnangul kasvas 2003. aastal Eesti majandus 4,7?4,8 protsenti.

Ühispanga president Ain Hanschmidt ütles, et võrreldes varasemate aastatega pole eelmise aasta majanduskasv üle ootuste suur ja midagi erilist hõisata pole. ?Tänavuseks aastaks ennustame oluliselt suuremat kasvu,? kinnitas ta. ?Samas võib tulemusega rahul olla ja tähtis on, et kasv oleks jätkusuutlik.?

Pangajuhi sõnul on tänavuse aasta olulisim majandusmootor Euroopa Liiduga (EL) ühinemine, mis annab tööstusele suurema hoo ja suurendab eksporti. ?Eesti majandus meenutab praegu imeilusat augustiilma, aga samas tuleb olla ettevaatlik, et äike kusagilt sisse ei löö,? märkis Hanschmidt.

Suurettevõtja Jüri Käo hinnangul on Eesti eksport nõrk. ?Ärevust tekitab, et majanduse kasv tugineb suuresti sisetarbimisel,? lausus ta.

Eesti Konjunktuuriinstituut prognoosis eelmiseks aastaks seitsmeprotsendilist majanduskasvu, aga ka tegelik tulemus vastab ootustele ning seda võib pidada rahuldavaks, rääkis konjunktuuriinstituudi vanemteadur Leev Kuum. ?Tänavuseks ennustame kuueprotsendilist kasvu ja loodame, et aasta lõpp andis nüüd majandusele õige hoo sisse.?

Kuum märkis aga, et arenenud riikidele järele jõudmiseks peaks majanduse kasvutempo veelgi kiirem olema. ?Tempot saab tõsta ainult eksporti suurendades,? rõhutas Kuum.

Analüütikud peavad möödunud aasta majandusarengut ja just neljanda kvartali 5,8% majanduskasvu heaks tulemuseks.

Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit tähendas, et Eesti majandus saavutas aasta lõpus tempo, mida pikemas perspektiivis võib pidada normaalseks ja soovitavaks.

Tänavuseks SKT reaalkasvuks kujuneb Eesti Panga ennustuse kohaselt 5,2 protsenti. ?Käesoleva aasta majanduskasvu toetab maailmamajanduse elavnemine. Majanduskasvu kiirenemise eelduseks on samuti senisest väiksem impordinõudlus ja ekspordisektori konkurentsivõime edenemine,? lausus Saarniit. ?Viimase eelduseks on hinna ja palga kasvu kooskõla tootlikkuse suurenemisega.?

Hansabank Marketsi analüütiku Maris Lauri sõnul võib esialgse info põhjal oletada, et möödunud aasta neljanda kvartali majanduskasvu toetas küllaltki tugev ekspordi kasv.

Ühispanga makroanalüütiku Ruta Eieri väitel oli möödunud aasta neljanda kvartali kiire majanduskasvu põhjuseks investeerimistegevuse hoogustumine. ?Kiirele investeeringute kasvule viitas väga intensiivne ehitustegevus Eestis, kuid ilmselt oli ka muu investeerimisaktiivsus kõrgem, kui arvatud.?

Sampo Panga hinnangul toetas majanduskasvu kiirenemist IV kvartalis tugev tööstussektor. ?Kasvu toetasid ilmselt ka ehitussektor ja turismisektor,? märkis Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu.

Samas näitavad väliskaubanduse andmed Eesti Panga teatel siiski, et majanduse kasvu mõjutajana oli endiselt keskmisest suurem roll sisenõudlusel.

Enamik Äripäeva küsitletud ettevõtjatest ja analüütikutest oli arvamusel, et alanud aastal majandusareng kiireneb.

Olle Horm, Rakvere Lihakombinaadi juhataja:

Kui Läti ja Leedu majandusnäitajad poleks paremad olnud, võiks aastat hinnata heaks, praegu paneks rahuldava hinde. Sisetarbimine ja eksport liiguvad tõusujoones. Samas, kui on soov Eurooa Liidu riikidele järele jõuda, peaks kasv olema veelgi kiirem. Käesolevaks aastaks loodan sama tempo jätkumist, sest euroliiduga liitumise tõttu on ees otsingute ja harjumise aeg. Kui majanduse kasv langeb 3?4 protsendini aastas, ennustan töötuse kasvu, kuni aga areng jätkub senises tempos, pole veel hullu.

Jaanus Otsa, Skanska EMV juhataja:

Hindan seda tulemust heaks, samas kui võrrelda meie SKT taset arenenud riikide omaga, siis ega meie majanduskasv nii suur ei tundugi. Tähtsam, kui majanduse kasv mõne protsendikümnendiku võrra, on see, et kasv oleks järjepidev ja oleks üle viie protsendi. Tahaks loota, et ka järgnevail aastail on see nii, aga kui ma täpselt teaks, milline majanduse kasv tulevikus on, siis ma ilmselt nii palju ja näiteks õhtuti ei töötaks.

Tiit Vähi, Silmeti juhataja, endine peaminister:

Kindlasti on tegemist hea tulemusega. Ei ütleks, et tegemist on üllatava tulemusega, sest majanduskasvu mootorid on ju teada ? ELi astumine ja välisfondide raha Eestisse tulek. Siiski pole tegemist üllatavalt hea tulemuse, vaid pigem normaalse tulemusega. Aga Eesti majanduse seis pole nii hea, kui numbrid näitavad. Tänavune aasta peaks eelmisest parem tulema, sest liitumine ELiga avaldab jätkuvalt positiivset mõju.

Enn Pant, Tallink Grupi juhatuse esimees:

Eelmise aasta majanduskasv oli hea, võrreldes eurotsooniga, kuid kiires arengufaasis oleva üleminekumajanduse jaoks on selline majanduskasv, nagu see oli eelmisel aastal, siiski pigem kesine kui hea. Tänavuse aasta majanduskasvuks prognoosin ligikaudu 6 protsenti. Majanduskasv võrreldes eelmise aastaga peaks natuke kiirenema seoses Eesti majanduse üha enam integreerumisega Euroopa ühtsesse majandusruumi.

Aadu Luukas, Pakterminali nõukogu esimees:

Majanduskasv sellel aastal võiks ikka kusagil 10% piires olla, alla selle ei ole eriti mõistlik. Samas sellise piiri saavutamine on suhteliselt ebatõenäoline. Ettevõtted võiksid sellise tulemuse saavutamiseks paremat koostööd teha ning ka vabariigi välisministeeriumi välistalitusel tuleks teha aktiivsemalt tööd. Eksport toodab meie majandust, sest siseturu toodang on niivõrd väike.

Jüri Käo, NG Investeeringute nõukogu esimees:

Oli väike üllatus, ei uskunud, et nii hea aasta tuleb. Aga ärevust tekitab, et majanduse kasv tugineb suuresti sisetarbimisel ehk eksport on ikka nõrk. Tänavuseks prognoosin veidi väiksemat majanduskasvu, kuid usun, et tuleb ikka hea aasta. Kui saaksime ekspordile suunatud tootmise käima, siis võiks majanduskasv aastas mõne protsendi võrra suurem olla. Usun, et ELiga liitumine aitab ekspordi suurenemisele kaasa eelkõige kaubavahetuse lihtsustumise ja tollipiirangute kadumise ning riigi usaldusväärsuse tõusu näol. Ja kui me kroonist ka veel lahti saaksime ja euro tuleks, aitaks see majanduse arengule kindlasti kõvasti kaasa.