Eesti Energia lahendas elektrihinna küsimusi
Eesti Energia juhatuse liikmed kohtusid täna tarbijate huvide esindajatega, et arutada ja selgitada elektri hinna muutmise küsimusi, teatas Eesti Energia.
Elektrihinna osas ütlesid oma sõna Tarbijakaitseamet, Energiaturu Inspektsioon ja Tarbijakaitse Liit. Tarbijakaitsjad soovisid senisest arusaadavamaid ja lihtsamini mõistetavaid selgitusi elektrihinna tõstmise vajaduse kohta.
Eesti Energia juhatuse liikmed Lembit Vali ja Marko Allikson selgitasid uusi elektrienergia hinna kujundamise põhimõtteid ja lubasid järgmiseks kohtumiseks lahti kirjutada, millest elektrienergia hind koosneb.
Kohtumise peateemaks kujunes võrguteenusega seonduv ehk ampritasu, korterite võrguühenduse kasutamise fikseeritud tasu ning alajaama koguvõimsuse ja tarbimiskohtades garanteeritud võimsuste suhe.
'Elektri kättesaadavus igal ajahetkel, soovitud koguses ja kohas on meile elementaarne, aga selle jaoks on vaja hoida elektrivõrk pidevas kasutamise valmisolekus,' selgitas Eesti Energia tehnikadirektor Lembit Vali ampritasu kulupõhisust. 'Kahekroonine ampritasu on kalkuleeritud elektrivõrgu ülalpidamise, hoolduse, remondi ja tarbitud elektri mõõtmistegevusega seotud kulutustelt. Kuna korterites eraldi peakaitset pole, on korteri võrguühenduse kasutamise fikseeritud tasu, 20 krooni, arvestuse aluseks kõigi kortermajade amprite summa, millele on lisatud korteri elektriarvestiga seotud kulu,' lisas ta.
Võrgutasu suuruse küsimuses osapoolte vahel tekkinud arutluse tulemusena lubas Eesti Energia nii Energiaturu Inspektsiooni kui ka Tarbijakaitseameti ettepanekul korterelamutes planeeritava ampritasu suuruse ja arvutamise põhimõtted veelkord läbi vaadata ning muuta tarbijale arusaadavamaks ja põhjendatumaks.
Eraldi selgitati, miks ei vasta alajaama toitel olevate tarbimiskohtade peakaitsmete kogusumma alajaama koguvõimsusele. Küsimus on selles, et ühe alajaama taga olevad kliendid ei tarbi elektrit üheaegselt kogu nende kasutuses oleva võimsusega. Seetõttu on võrgu läbilaske optimaalsuse tagamiseks otstarbekas alajaamas hoida vähem võimsust, kui on sama alajaama taga olevate tarbimiskohtade peakaitsmete koguvõimsus.