Eesti Energia lahendas elektrihinna küsimusi

'Elektri kättesaadavus igal ajahetkel, soovitud koguses ja kohas on meile elementaarne, aga selle jaoks on vaja hoida elektrivõrk pidevas kasutamise valmisolekus,' selgitas Eesti Energia tehnikadirektor Lembit Vali ampritasu kulupõhisust. 'Kahekroonine ampritasu on kalkuleeritud elektrivõrgu ülalpidamise, hoolduse, remondi ja tarbitud elektri mõõtmistegevusega seotud kulutustelt. Kuna korterites eraldi peakaitset pole, on korteri võrguühenduse kasutamise fikseeritud tasu, 20 krooni, arvestuse aluseks kõigi kortermajade amprite summa, millele on lisatud korteri elektriarvestiga seotud kulu,' lisas ta.

Võrgutasu suuruse küsimuses osapoolte vahel tekkinud arutluse tulemusena lubas Eesti Energia nii Energiaturu Inspektsiooni kui ka Tarbijakaitseameti ettepanekul korterelamutes planeeritava ampritasu suuruse ja arvutamise põhimõtted veelkord läbi vaadata ning muuta tarbijale arusaadavamaks ja põhjendatumaks.

Eraldi selgitati, miks ei vasta alajaama toitel olevate tarbimiskohtade peakaitsmete kogusumma alajaama koguvõimsusele. Küsimus on selles, et ühe alajaama taga olevad kliendid ei tarbi elektrit üheaegselt kogu nende kasutuses oleva võimsusega. Seetõttu on võrgu läbilaske optimaalsuse tagamiseks otstarbekas alajaamas hoida vähem võimsust, kui on sama alajaama taga olevate tarbimiskohtade peakaitsmete koguvõimsus.