Kui ei suudeta peatada USA pendli liikumist, tuleb aastakümne ülejäänud osa sama halb. Ei Euroopa Liit ega Jaapan saa teha midagi enamat, kui lasta end tõmmata kaubanduse liberaliseerimise lepingutesse.
Ilma USA tugeva juhtimiseta ? mis tähendab vabakaubandusse uskuvat USA valitsust ja Kongressi ? ei toimu kaubanduse liberaliseerimist ja nii sünnib üha enam ?hädaolukorrast tingitud? tolle, ?erakordseid? kvoote ja ekspordipiiranguid.
Kas miski saab pendli suunda muuta? Ilmselt mitte miski, kui just kohe ei toimu äkilist ja tugevat USA siseriikliku nõudluse kasvu, millega kaasneks tööhõive suurenemine.
Ameerika töötajad ja valijad tunnevad suuremat ärevust töökohtadega tagatuse pärast ja on valmis süüdistama ebastabiilsete töökohtade pärast ükskõik mida. Nad on olnud tunnistajaks kõige ulatuslikumale tööturutingimuste allakäigule, mida alla 85aastased mäletavad. Loid tööturg annab sellele protektsionistlikule pendlisuunale hoogu juurde.
On kaks argumenti ja üks majanduslik muudatus, mis saaksid kiirendada naasmist kaubanduse liberaliseerimise juurde.
Need kaks vabakaubandust pooldavat argumenti on mõjukad, kuid üldjuhul pole neid ellu rakendatud. Esimese argumendi peaksid esitama need riigid, kes USAsse ekspordivad: nad peaksid rääkima USA ajakirjanikele, poliitikutele, valijatele ja töötajatele kõigist nendest Ameerika töökohtadest, mida ei eksisteeriks, kui poleks eksporti Ameerikasse.
Teise argumendi peavad esitama need, kes hoolivad USA rahvuslikust julgeolekust. 21. sajandil on maailm pidevas võitluses terrorismiga. Olulise osa sellest võitlusest moodustab terrorismi vaenlaste sidumine ühtseks liiduks. Suurenenud ülemaailmne kaubavahetus võib olla oluline osa sellises liidu loomise protsessis.
Ka Euroopa ja Jaapan peavad ellu viima majandusliku muudatuse. Tugev nõudluse kasv Jaapanis ja Euroopas, mis tooks kaasa suurema ekspordi USAst, oleks üks kõige võimsam kaubanduse liberaliseerimise jõud, mida võib ette kujutada.