Ajutine sissevedu jääb euroliidus tolli kontrolli alla

Tollimaks makstakse kaupadelt, mille kohta pole tõendatud ELi tollistaatust või sooduspäritolu. Tollivõlast tuleneva maksusumma määramise aluseks on üldjuhul importkaup, seestöötlemiseks sisseveetav kaup, mitte valmistoode. Sel juhul tulenevad maksustamiselemendid enne ühinemist Eestis kehtinud õigusaktidest.

Kui enne liitumist oli üldjuhul sisseveetud kauba tollimaksu määr Eestis 0%, siis on pärast liitumist vabasse ringlusse lubamisel tollimaksumäär samuti 0%.

Siiski võib tollivõlast tuleneva maksusumma määramise aluseks olla kompensatsioonitootele, näiteks jäätmetele, tollivõla tekkimise ajal kehtivad maksustamiselemendid vastavalt ELi tollikoodeksi artiklile 122.

Tasandusintressi võetakse tollimaksu summalt, praegu võetakse impordimaksude summalt. Kui tollimaks on 0, on ka tasandusintress 0. Intressi perioodi arvestatakse liitumise hetkest kuni tollivõla tekkimiseni.

Käibemaks makstakse kaubalt, mis oli enne Eestisse toimetamist vabas ringluses laienenud ühenduses, makstakse käibemaksu enne liitumist kehtinud KMSi alusel. Liitumisel jõustub KMS §46 (10). Kaubalt, mille kohta ei tõendata ELi tollistaatust, makstakse käibemaksu liitumisel jõustuva KMS alusel.

Aktsiisi ja riigilõivu makstakse tollivõla tekkimise hetkel kehtivate õigusaktide alusel.

Liitumishetkel seestöötlemisel olev kaup jääb edasi tolli järelevalve alla ja protseduur tuleb lõpetada vastavalt EL õigusaktidele. Tollivõla tekkimisel üldjuhul tollimaksu ja tasandusintressi ei maksta olenemata, kas tõendatakse tollistaatust või mitte, kui just ei ole tegemist praegugi tollimaksuga maksustatava toidukaubaga. Tollivõla tekkimisel makstakse kõikidelt kaupadelt käibemaksu.

Enne liitumist ELi liikmesriiki või liituvasse riiki välistöötlemisele saadetud kaup deklareeriti sihtriigis üldjuhul seestöötlemise tolliprotseduurile. Peale liitumist on välistöötlemisele saadetud kaup seestöötlemisel laienenud ühenduses ja tagasi Eestisse liigub töödeldud kaup transiidi tolliprotseduuriga. Vabasse ringlusse lubamisel lõpetatakse seestöötlemist, mitte välistöötlemist. Tolliameti andmeil deklareeritakse 4051, seda praegu veel täpselt ei teata. Kolmandates riikides töötlemisel olnud kaup deklareeritakse 6121.

Tollimaks makstakse 4051 deklareerides kaupadelt, mille ELi tollistaatust pole tõendatud seestöötlemise maksustamise sätete kohaselt (vt eelmist punkti). Tollitariif võetakse liikmesriigis, kus töötlemine toimus, töötlemise rakendamise kuupäeval kehtinud õigusaktide alusel. Seega on teoreetiline võimalus maksta tollimaksu, kui ei tõendata kauba tollistaatust. 6121 juhul makstakse tollimaks ELi õigusaktide järgi.

Käibemaks makstakse kõigilt kaupadelt, nii ELis kui ka kolmandates riikides töödeldud kaubalt, impordi käibemaks lisandunud väärtuselt enne liitumist kehtinud KMSi alusel.

Aktsiis ja riigilõiv makstakse tollivõla tekkimise hetkel kehtivate õigusaktide alusel.

Kolmandates riikides töötlemise korral makstakse tollimaksu vastavalt ELi õigusaktidele, ELis töötlemise korral tollimaksu ei maksta, kui tõendatakse kauba ELi tollistaatust. Kui tollistaatust ei tõendata, makstakse tollimaksu ja tasandusintressi vastavalt seestöötlemist reguleerivatele sätetele. Olenemata töötlemise kohast, maksustatakse töötlemisel lisandunud väärtus käibemaksuga vastavalt KMSile.

Euroopa Liiduga liitumise üleminekusätete õiguslikuks aluseks on ühinemisakti IV lisa punkt 5. Viimase rakendamiseks on tollikoodeksi komitee välja andnudinfodokumendi. Dokument on eesti keeles ja PDF-formaadis.