• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5001,17%6 095,37
  • DOW 301,21%43 095,06
  • Nasdaq 1,52%19 929,9
  • FTSE 1000,01%8 758,99
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,08
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5001,17%6 095,37
  • DOW 301,21%43 095,06
  • Nasdaq 1,52%19 929,9
  • FTSE 1000,01%8 758,99
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,08
  • 25.03.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti mesi ei tohiks olla odav

Turumajanduses ei saa head asja odavalt. Pole mõtet võrrelda väheväärtuslikku rapsimett kanarbiku- või kuuseokkameega ? sama hästi võiks võrrelda ?aporo?etsit Mercedesega. Paraku kipub meie tarbijail esinema vanast ajast pärit mentaliteet ? mida odavam, seda parem, või et mesi on lihtsalt mesi. Veinidega võrreldes tähendaks odava mee ostmine nn peedi valimist.
Huvitav, et Eesti mett saab ikka veel ka väga odavalt. Kuidas on see võimalik? Suurem osa poodides leiduvast meest on pakendatud mesindusfirmades. Nende firmade kasumimarginaal on minimaalne, seega on odav hind tingitud madalast kokkuostuhinnast. Kuidas saab aga piiratud Eesti meevarude korral mee kokkuostuhind madal olla? See on võimalik vaid kahel juhul: kui mesi on ostetud mesinikelt, kes ise ei hinda oma mee väärtust, või kui Eesti mee sildi all müüakse importmett.
Mesiniku madal hinnang oma meele võib tulla sellest, et mesi on korjatud väheväärtuslikelt meetaimedelt või siis mesindab mesinik põlve otsas, täitmata elementaarseid hügieeninõudeid. On ka võimalik, et ta vurritab mett vaid üks-kaks korda, tegemata vahet meesortide vahel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samas ei saa välistada ka ohtu, et tegemist on importmeega. Kuigi Eestis saab teha meetolmu analüüse mee päritolu määramiseks, pole neid teenuseid eriti kasutatud. Selline analüüs peaks aga tarbijakaitsele huvi pakkuma.
Mõningane hinnavahe võib tekkida ka mesindusfirmadest sõltuvalt. Sellest aastast nõutakse firmade ja üle 4 tonni mett aastas tootvate mesinike veterinaarset tunnustamist. Nõuete täitmine on nõudnud suuri kulutusi, seega ei saa sealt tulla odav mesi. Veterinaarse tunnustuse saamisesse investeerinud peaksid tänavusest olema ainsad järgijäänud meepakendajad. Vaadates aga pilti kauplustes, on väga küsitav, kas kõikidel seal esindatud firmadel see tunnustus on.
Autor: Peep Martverk

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele