Eesti mesi ei tohiks olla odav

Turumajanduses ei saa head asja odavalt. Pole mõtet võrrelda väheväärtuslikku rapsimett kanarbiku- või kuuseokkameega ? sama hästi võiks võrrelda ?aporo?etsit Mercedesega. Paraku kipub meie tarbijail esinema vanast ajast pärit mentaliteet ? mida odavam, seda parem, või et mesi on lihtsalt mesi. Veinidega võrreldes tähendaks odava mee ostmine nn peedi valimist.

Huvitav, et Eesti mett saab ikka veel ka väga odavalt. Kuidas on see võimalik? Suurem osa poodides leiduvast meest on pakendatud mesindusfirmades. Nende firmade kasumimarginaal on minimaalne, seega on odav hind tingitud madalast kokkuostuhinnast. Kuidas saab aga piiratud Eesti meevarude korral mee kokkuostuhind madal olla? See on võimalik vaid kahel juhul: kui mesi on ostetud mesinikelt, kes ise ei hinda oma mee väärtust, või kui Eesti mee sildi all müüakse importmett.

Mesiniku madal hinnang oma meele võib tulla sellest, et mesi on korjatud väheväärtuslikelt meetaimedelt või siis mesindab mesinik põlve otsas, täitmata elementaarseid hügieeninõudeid. On ka võimalik, et ta vurritab mett vaid üks-kaks korda, tegemata vahet meesortide vahel.

Samas ei saa välistada ka ohtu, et tegemist on importmeega. Kuigi Eestis saab teha meetolmu analüüse mee päritolu määramiseks, pole neid teenuseid eriti kasutatud. Selline analüüs peaks aga tarbijakaitsele huvi pakkuma.

Mõningane hinnavahe võib tekkida ka mesindusfirmadest sõltuvalt. Sellest aastast nõutakse firmade ja üle 4 tonni mett aastas tootvate mesinike veterinaarset tunnustamist. Nõuete täitmine on nõudnud suuri kulutusi, seega ei saa sealt tulla odav mesi. Veterinaarse tunnustuse saamisesse investeerinud peaksid tänavusest olema ainsad järgijäänud meepakendajad. Vaadates aga pilti kauplustes, on väga küsitav, kas kõikidel seal esindatud firmadel see tunnustus on.

Autor: Peep Martverk